Pihtimus: kuidas meie abielu ainult üheainsa jutuajamisega lihtsalt läbi sai

 (46)
Pihtimus: kuidas meie abielu ainult üheainsa jutuajamisega lihtsalt läbi sai
ShuttShutterstock

Seisin elutoa ukselävel, kui olin lapsed magama pannud, ning küsisin abikaasalt: "On sul hetk aega?" Ma isegi ei oodanud ta vastust ära, vaid purskasin välja kõik, mis viimasel ajal mu sisse oli kogunenud.

Meie tuttavad lahutasid oma 14 aastat kestnud abielu ja nende abielu lõpp oli pannd mind meie suhte peale mõtlema. Ütlesin mehele, et minu meelest võiks meie abielule hindeks panna 4, parematel päevadel isegi 4+ — me olime head sõbrad, meil on kolm toredat last, me ei tülitsenud raha või seksi pärast. Ütleisn, et kui me teeks paar väikest muudatust, oleks meie abielu puhas viieline!

“Ma ei jõua enam üksida pere rahaasjade eest hoolitseda ja karta, mis teist saab siis, kui minuga midagi juhtub. Ma tahaks, et sa tuleks mulle appi. Smauti tahaks ma sinuga koos midagi teha, ainult kahekesi — lähme tantsima, vabatahtlikuks või ükskõik mida, ainult sina ja mina.”

Abikaasa ei vaadanud üles, aga teadsin, et see ei tähenda, et ta ei kuula. Meie vestlused kulgesid tihti nii, et mina laon plaani lagedale ja tema surfab samal ajal internetis. Ma ootasin. Ta ei öelnud midagi.

“Noh, mida sa arvad?”

Ta vaatas nüüd lõpuks mulle otsa ja ütles: “Ei.”

Ma naersin, sest olin veendunud, et ta teeb nalja. “Ei? Mis ei?”

“Ei kõigele. Ma olen tüdinud sellest, et sa püüad mind muuta. Ma ei viitsi enam ennast selleks muuta, et sulle meeltmööda olla. Sa teadsid, kes ma olen, kui me abiellusime. Kui olin tookord piisavalt hea, peaks minust praegu ka piisama. Mina enam ei muutu.”

Seotud lood:

Selliseid vestlusi oli meil juba tuhat korda olnud. Mina käisin välja plaani, igatsesin muutusi, ja tema ütleb vaikselt ei. See oli üks peamine pingeallikas. Tavaliselt ma lihtsalt sõitsin temast üle ja allutasin ta oma soovile. Aga see, et ta nüüd keeldus meie suhet parandamast, oli paras pauk, mis võttis mu sõnatuks.

Ma lahkusin ruumist, koristasin köögi ära ja läksin voodisse.

Järgmisel nädalal panin nõustaja juurde aja kinni. Rääkisin nõustajale, et mu abikaasa ei taha meie suhte kallal tööd teha ja mina olen siin selleks, et teada saada, kuidas ta meelt muuta. Nõustaja selgitas, et paraku nii need asjad ei käi: “Ta kas tuleb siia kaasa või ei tule. Kuni ei tule, saame sinuga töötada asjade kallal, mida sa saad kontrollida.”

Abikaasa jäi endale kindlaks. Ta oli mulle tegelikult terve meie abielu jooksul öelnud, et tema ennast ei muuda ja ta jäi endale lõpuni kindlaks. Partnerlus, mida mina eeldasin, talle ei sobinud. Ma ei pidanudki end kuidagi teisiti väljendama — ta sai minust suurepäraselt aru ja ta lihtsalt oli erineval seisukohal.

Mul oli valida, kas ma lepin sellega ja jään, või keeldun ja lahkun. Otsustasin lahkuda, sest see tõde, et me tahame täiesti erinevaid asju, oli, on ja jääb.

Me lahutasime.

Ja nüüd näen kogu meie suhet värske pilguga. Ma näen, kui naeruväärne oli mu püüe meie suhtele hindeid panna ning seda ainuisikuliselt tuunida. Ma teadsin alati ise kõige paremini, mis meile parim on ja mida me peaksime tegema, aga ma iial ei taibanud tema vaatenurgast asjadele läheneda ja ennast tema olukorda panna. Minust sai mu abikaasa mänedžer, mitte partner. Meie abielu ei olnud kunagi partnerlus ja kindlasti ei olnud see tervislik suhe.

Allikas: Scary Mommy