Pruut kurdab: kohe-kohe jõuab kätte meie pulmapäev, aga mu mees on kaotanud seksi vastu huvi ja me pole seda juba mitu kuud teinud

Ma poleks iial uskunud, et pean vahetult enne oma pulmapäeva hakkama mõtlema, kas sellel kõigel on üldse mõtet. Sest jah, kuigi armastav mees on tähtsam, kui suurepärane sekselu, mis aastatega niikuinii natukene kokku kuivab, siis tegelikult on seks ju mulle siiski oluline.

Ega meil on alati seksiga probleeme olnud. Tema seda küll ei tunnista, aga ma olen seni saanud kõik oma vajadused rahuldatud, mistõttu pole sellest ka suurt numbrit teinud. Aga nüüd, kui kohe-kohe jõuab kätte meie pulmapäev, mu mees on kaotanud seksi vastu huvi ja me pole seda juba mitu kuud teinud, olen hakanud muretsema küll. Mis siis, kui meie abielu saabki olema täiesti seksivaba? Ja mis veel hullem, kui ma hakkan seda mujalt otsima?

Rõhutan veel, ma armastan oma kihlatut. Ta on hea ja hooliv inimene, ajab mind naerma ja teeb mind muul juhul õnnelikuks. Välja arvatud siis seksi osas. Ja see pole kunagi hea olnud, sest ta ei pea lihtsalt nii kaua vastu, kui mul vaja on.

Olen proovinud temaga sellest ka rääkida, aga ta pühib probleemi vaiba alla ja vaikib. See teeb minu olukorra vaid hullemaks. Ma vaatan teisi mehi ja vahel isegi unistan neist, kui üksinda olen.

Kas ma peaksin selle seksivaba eluga lihtsalt ära harjuma või tõesti abielu osas ümber mõtlema? Palun aidake.