Psühholoog: Koduvägivald ei kuulu ainult asotsiaalse eluviisi juurde!
Statistikaameti andmetel on perevägivallaga kokku puutunud viimase 12 kuu jooksul 95,2 tuhat inimest. Politsei poole pöördub vaid väga väike osa neist. Avatud Ühiskonna Instituudi andmetel langeb iga päev Eestis füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks 285 naist.
Kriisikodu psühholoog Ülle Kalvik, millises seisus on naised, kes Teie poole abi saamiseks pöörduvad? Kui paljud neist tulevad esimeste vägivallailmingute peale ja kui paljud pärast korduvat ja pikka aega kestnud vaimset ja füüsilist vägivalda?
Me ei pea statistikat selle kohta, kas esimene või mitmes vägivallaakt, kuid pöördutakse varem, kui aastaid tagasi. Naised on erineva staatusega ja haridusega, neid on igas vanuses ja erinevas seisus. Ikka veel arvatakse ekslikult, et vägivald kuulub madala haridustaseme ja asotsiaalse eluviisi juurde. Kannatanu seisund oleneb vägivalla liigist ja ajast, mil tema kallal vägivalda on tarvitatud. Kindlasti vajavad need naised toetust ja selgust oma tulevikuplaanide jaoks spetsialistidega rääkides. Otsuse selle kohta teeb naine ise.
Kas esimene rusikahoop jääb tavaliselt ka viimaseks või on esimene füüsilise vägivalla akt pigem alguseks paljudele järgnevatele kallaletungidele?
Iga peretüli pole perevägivald, kuid kui juba asi rusikavõitluseks on kujunenud, tuleb edasisele suhtele väga tõsiselt mõelda. Vahel on naised väga uhked, et partner "tema kaitseks" avalikus kohas välja astub. Kui aga sellist "kaitsmist" täpsemalt analüüsida, siis selgub, et järgmiseks "süüdlaseks" võib jääda naine ise. Kui mees on harjunud oma pingeid vaid naise alandamise kaudu maandama, kordub vägivald aina brutaalsemal viisil.
Kas on üldse lootust, et mees, kes kord juba on türanniks muutunud, ühel kaunil päeval naise kallal jõhkrutsemise lõpetab?
Lootus sureb viimasena, nagu öeldakse. Ometi on näidanud aastatepikkune paljude riikide kogemus, et vägivald ei kao ja see tuleb lõpetada. Perevägivald on raske kuritegu. Eriti raske mõju on sellel lastele. Kui mees tunnistab oma vigu ja läbib vastava koolituse, võib lootust olla. Lähisuhetes, kus suurt rolli mängivad emotsioonid, ei muutu iseenest midagi. Vägivald võib ajutiselt väheneda ja tundub, et nüüd on kõik hästi. Kui mees ei õpi teistmoodi käituma, on vaid aja küsimus, mil kõik uuesti võimendub.
Mida saavad lähedased ette võtta, kui on kahtlus, et naise kallal tarvitatakse vägivalda?
Naine peab endale selgeks tegema, et vägivald pole normaalne ja küsima endalt, mida ta tegelikult tahab. Muuta saab ainult ennast, seega peab naine olukorrast kellegagi rääkima ja midagi ette võtma. Halvustamine ja süüdistamine viivad veel suurema vägivallani, sellest pole kasu. Tavaliselt keelab mees kodus toimuvast rääkida, seda tuleb aga kindlasti teha. Kui ei ole lähedasi, keda usaldada (näit. naine tunneb ennast süüdi), siis saab pöörduda kriisikeskuse spetsialistide poole. Kui mees kodus tarvitab füüsilist vägivalda, tuleb võimaluse korral kohe helistada politseisse. Kui see pole kohe võimalik, siis tuleb esitada avaldus kohalikule konstaablile. Vigastuste korral tuleks sinna lisada ka vigastuste-sinikate kohta saadud tõendite koopiad. Meie seaduste kohaselt kogub politsei asitõendeid vaid avalikus kohas sooritatud väärtegude kohta, perevägivalla puhul peab naine suutma need ise koguda (ka meilid, sõnumid jms.).
Vastupidiselt väitele, et mees maha jätta ei toimi, väidan, et vahel ainult see toimibki. Kui naisel pole kuhugi minna, saab tulla varjupaika, kus räägitakse läbi kogu järgnev tegevus.
Meie kodulehekülg on www.naisteabi.ee; seal on ka foorum, kus saab esitada küsimusi.
