Puhkus riiuveskis?
Inimestele meeldivad erinevad puhkuseviisid. On neid, kellele oodatud vabadus tähendab lihtsalt niisama olesklemist ja mitte midagi tegemist. Teised aga puhkavad mägedes seljakotiga rännates või kõikvõimalikke ekstreemsusi otsides. Osa soovib puhkust veeta kindlasti oma (maa)kodus, osa jällegi raudselt kodust eemal — mida kaugemal, seda parem. Eks see olegi normaalne, et kõigil on oma vajadused ja ootused. Kui mõeldakse puhkusest, siis ikka ajast iseendale, oma lemmiktegevustest ning oodatud vabadusest. Tööst ja rutiinist väsinuna tehakse suuri plaane ja puhkuse ootamise ajal jõuavad ootused kerkida kõrgustesse.
Mis siis reisil segada võib? Reisil on inimesed oma tavakeskkonnast väljas. Puudub turvaline ümbrus, probleeme võib tekitada keelebarjäär — võimalik, et saad vabalt suhelda vaid oma reisikaaslasega. Oma osa inimese enesetundes võib olla ka ajavahel, kliimaerinevustel ja isegi harjumatul toidul. Peale selle püütakse reisilt võtta viimast — sageli ööune arvelt. Mainimata ei saa jätta ka tõsiasja, et paljude jaoks käib puhkuse juurde alkoholitarbimine ning eri riikide traditsioonilised napsud ei pruugi just kõige paremini mõjuda. Arvan, et keegi ei näe oma puhkuseplaanides ette joobes kaaslase hotelli talutamist. Reisil võib ilmneda ka rohkem sekeldusi — pagasi, majutuse, tee leidmise ja palju muuga.
Sellistes „kriisiolukordades” võivad inimesed muutuda. Võite avastada, et muidu sõnakas sõber ei julge isegi teed küsida või suudab ärritunud kaaslane kadunud päikseprillide pärast kogu hotelli süüdistada. Ka inimeste taluvusel on erinevad piirid. Nii võib eespoolloetletu olla mõnele täiesti normaalne ja reisi juurde kuuluv. Ehk isegi vahva, kui mõni seiklus ette tuleb — on hiljem, mida meenutada. Teisel võib jääda puudu esmaste vajaduste rahuldamisest — juba mainitud unevähesus, turvalisus, toidu- või hügieeniprobleemid. Nii võib olla raske puhkust nautida või isegi partneri rõõmuks „head nägu teha”. Just nõnda tülid ja suhtejamad alguse saavadki.