Esitlemisel tuleb silmas pidada järgmist:
* Madalama positsiooniga ametiisikut esitletakse alati kõrgema positsiooniga ametiisikule
* Kohalikku elanikku tutvustatakse alati välismaalasele.
* Meest tutvustatakse alati naisele.
* Kui naine kannab teist perekonnanime, siis nimetab mees esitlemisel ka tema perekonnanime.
* Naiste esitlemisel kasutatakse üldjuhul määratlust “proua”. Kui naine soovib, siis tuleb pöördumisel kasutada sõna “preili”.
* Nooremat inimest tutvustatakse vanemale.
* Ametialane tutvustamine põhineb alati positsioonil; tutvustades nimetatakse ka asjaomaste isikute ameti- või tegevusala, tiitel ja perekonnanimi.
* Lõuna- ja õhtusöögile saabunud külalisi esitleb perenaine või peremees vastavalt saabumise järjekorrale
* Ametialases suhtlemises on kõige levinum esitleda ennast ise, öeldes vaid oma perekonnanime.
* Ühe abielupaari esitlemisel teisele esitletakse kõigepealt nooremat või madalama ühiskondliku positsiooniga paari, pidades kinni järjestusest: mees, naine, mees, naine. Õige on esitleda: “Härra Kask — härra Tamm, proua Kask — proua Tamm”.
* Ennast tutvustades ei lisata kunagi oma nimele sõna “härra” või “proua”. Ka akadeemiliste tiitlite ja ametinimetuste “magister”, “doktor”, “dotsent”, “professor” lisamine pole enda tutvustamisel kombeks (tiitlid ja ametinimetused on kirjas ärikaardil ning neid kasutatakse siis, kui teid esitletakse).
* Abielus mitteolevate kaaslaste puhul tutvustatakse kaaslast ametlikult kui preilit, prouat või härrat ja mitte kui elukaaslast või kaaslast. (“Juhan Saar, aktsiaseltsi Härrasmees juhataja, ja preili Kadri Kadakas.”)
* Ametlikel üritustel esitletakse nime ja ametinimetusega peakülalist. Ametiisikut saatvat külalist tutvustatakse nimepidi, ametipositsiooni nimetamata.
* Kui abielupaar soovib ennast kellelegi esitleda, siis teeb seda tavaliselt mees, esitledes esmalt naist. Aktsepteeritakse ka seda, kui algatuse võtab naine.
* Endast tunduvalt kõrgemal positsioonil olevale isikule pole kombeks ennast tutvustada.
* Kui kõrgele ametiisikule soovitakse tutvustada oma tuttavat, siis tuleb paluda selleks kõigepealt luba. Esitlemisel mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrgel positsioonil oleva isiku nime ei öelda. Sellist esitlemisviisi nimetatakse ühepoolseks tutvustamiseks.
* Mees peab esitlemisel alati seisma (erand tehakse juhul, kui tervis või kõrge iga seda ei võimalda).
* Naine tõuseb alati püsti, kui teda esitletakse temast vanemale naisele, kõrgemalseisvale isikule või tolle abikaasale. Naine tõuseb ka siis, kui esitleb end ise vanemale mehele.
* Tutvustamine ei tähenda, et pärast võib hakata kohe sinatama
* Üksikisikut esitletakse grupile.
* Kui teid esitletakse või tutvustatakse, siis võtke käed taskust välja, seiske korrektselt, pange kinni pintsaku nööbid (välja arvatud viimane) ja olge tähelepanelik. Mida peaks vastama see, keda esitleti? Klassikalised vastused on: “Väga meeldiv!”, “Väga rõõmustav!”, “Meeldiv tutvuda!” Vähem kasutatakse lauset: “Mulle on see suur au!” või muud erilist vaimustust väljendavat vastust.

Allikas: Tiina Tšatšua ja Mati Lukas „Etikett tööl ja kodus“ (Ajakirjade Kirjastus 2008)