Riinu lugu: üks öö võib pöörata segi kogu elu, aga ma ei kahetse seda
(180)Järgnev artikkel võib olla sobimatu alaealistele.
“Ühel kevadisel reedeõhtul läksin külla tuttavale abielupaarile, kes elas umbes kilomeeter eemal viiekorruselises majas. Neil oli külas aasta tagasi lahku läinud mees ja nad jõid veini. Mina istusin mehe kõrvale diivanile. Me naersime väga palju tema lõbusate lugude peale ja ühel hetkel puutusid meie diivanil lebavad käed kokku. Ta ei võtnud oma kätt ära. See oli erutav.” Nii alustab oma lugu Eesti väikelinnas koos mehe ja 12aastase tütrega elav 36aastane ametnik Riin.
Ma praegu enam ei mäleta, kas me tema koju jõudes üldse midagi rääkisime. Mäletan, et suudlesime kohe välisukse juures. Siis istusime elutoa diivanile. Mina istusin ta sülle ja me suudlesime. Võtsin pluusi ja rinnahoidja ära. Mitte tema ei kutsunud mind oma magamistuppa. Mina ütlesin, et lähme nüüd magamistuppa. Ja siis oli taevas. Kõik käis nii kiiresti. Lamasime higistena teineteise kõrval ja silitasime teineteise keha. Mäletan praegu ainult ühte Romani öeldud lauset. Ta küsis: “Miks sa kordasid: ma tahan, et sinul oleks hea?” Ta lisas, et see ei ole ju ometi kõige olulisem.
