Te armastate tomateid?

Seal on palju häid toitaineid. Te üritate vähendada süsivesikute kogust ja lisada oma toidusedelisse proteiine?

See ei ole halb mõte, kui tasakaal on õige. Te ju ei taha langeda lõksu, mida paljud moedieedid endast kujutavad.


Vee kõrval on toit üks peamisi eluallikaid.

Miks on meie söök nii oluline?


Kõik põhineb tasakaalul. See on üks peamisi põhjuseid, miks sellised fenomenaalselt edukad programmid nagu eDiets tulemusi annavad. See programm ühendab endas toitude planeerimise, treeningu, motivatsiooni ja üldise elushoiaku, mida on hõlbus oma igapäevaeluga kohandada.


Te armastate kartuleid?

Nad on tasakaalustatud toidusedeli maitsev komponent. Aga ärge portsjoniga liialdage ja jälgige, mis kastet te neile peale panete.


Kas te olete kunagi tähele pannud, kui raske ja loiuna te tunnete end pärast praetud toidu söömist?

Teie keha üritab teile midagi öelda. “See on vale. See ei ole tervislik. See ei ole kehale hea.”


Ja vastupidi, te olete kahtlemata kogenud head enesetunnet pärast madala rasvasisaldusega tervisliku toidu söömist. Selline toit ühendab endas endorfiinid ja kasulikud toitained.


Toidusedeli ja käitumise seoste kohta on tehtud huvitavaid uuringuid.


Sellised toidud nagu täisteratooted, oad ja köögiviljad on rikkad komplekssete süsivesikute poolest ja tõstavad aju serotoniinitaset.

Tegemist on neurotransmitteriga, mis arvatavalt soodustab rahulikkust ja stabiilset vaimset seisundit.


Munad ja muud loomsed toitained on rikkad samuti neurotransmitteri atsetüülalkoholiini poolest.


See võib seletada, miks inimesed, kes tarbivad täisteratooteid ja köögivilja koos vähese loomse toiduga, tunduvad alati olevat rahulikud ning tasakaalukad võrreldes nendega, kes söövad palju loomseid toitaineid.


Valdavalt loomse toidu tarbimisest tingitud madal serotoniinitase võib ka soodustada impulsiivset käitumist.


Soomes vangidel läbi viidud uuring näitas, et kõige impulsiivsema käitumisega olid need, kelle seljaajuvedelik sisaldas kõige vähem serotoniini. Impulsiivsete vangide veresuhkrutase oli samuti madal.


Teadlased avastasid, et 81 protsendil korduvate rikkumistega trellide taha sattunuil oli ebanormaalselt madal veresuhkru tase.

Madal serotoniinitase koos vere madala suhrusisaldusega iseloomustas 84 protsenti mitme rikkumisega vangi sattunust.


Toit mõjutab keha hormoonieritust ja see omakorda mõjutab käitumist.

Yale`i ülikoolis tehtud uuring näitas, et rafineeritud suhkru tarbimine tõstis järsult laste adrenaliinitaset veres.

Lastel, kes olid ära söönud kahe minikeeksi jagu suhkrut, tõusis vere adrenaliinitase kümme korda. Organismi poolt stressiolukorras eristatav adrenaliin soodustab “võitle või põgene” käitumist.

See paneb südame kiiremini lööma, tekitab kiiret pinnapealset hingamist ja närvilisust.


Kõrge adrenaliinitase võib tekitada ängistust ja muuta selge mõtlemise keeruliseks.

Lapsevanemad panevad sageli tähele, et lapsed käituvad agressiivselt ja hüperaktiivselt pärast suhkrurikka toidu söömist ning see uuring annab sellele biokeemilise seletuse.


Teadlased on hakanud mõistma, et toitumine mõjutab oluliselt aju ja närvisüsteemi tegevust ja meie emotsionaalset seisundit.


Seega te olete, mida te sööte. Mida muud siin veel öelda võiks?