Abielus ei ole tingimusteta armastust

On hoopis viha, pettumus, tülgastus, eemaldumine, reetmine ja valu. Ma ei armasta oma abikaasat 365 päeva aastas ja 24 tundi päevas. Tema mind samuti mitte.

Palju sõltub inertsist

Mõnikord hoiab inimesi abielus abielutunnistus, mitte armastus. Ühine kodu, jõulutraditsioonid, ühised noad-kahvlid ja diivan — tihtipeale on need tugevamaks liimiks kui lahtunud tunded.

Abielu ei paranda ega parenda sind

See ei täida su pragusid ega tee sind täielikuks. Abielu ei ole see, mis su elus puudu on. Abielu ei täida seda tühimikku su sees ega muuda sind selleks inimeseks, kes sa olla tahad. Tegelikult ei muuda see sind mitte mingil moel paremaks.

Abielust ei piisa

Sõrmus sõrmes ei ole mingi märk edukusest või suurest saavutusest. Pole mõtet ringi käia ja lehvitada: “Ma olen ka selles klubis, ma tegin selle ära, ärge enam muretege, ärge enam kahelge!” Jah, algul muidugi võtab see mingid pinged maha, aga mitte need olulised pinged ja mitte igaveseks. Uued küsimused kerkivad peagi ja alatiseks jääb küsimus “mis edasi?”. Sellest ei pääse isegi siis, kui sõrmus sõrmes ja allkiri paberil.

Abielu võib olla kõige nõmedam asi

Ainult kõige tugevam abielu peab vastu petmise, valed, murtud südamed ja kaotatud usalduse. Ainult tugev abielu eksisteerib ja töötab ka pimeduses, mitte ainult päiksepaistes.

Abielul ei ole kindlaid norme ega reegleid

Tegelikult ei ole mingeid standardeid ega reegleid selle kohta, mis on normaalne, aktsepteeritav, tore, hea ja töötav. Mitte keegi peale sinu enda ei saa sulle öelda, kuidas midagi teha — sa ise pead oma abielu majandama ja õigel rajal hoidma, õigeid vastuseid ei tule kuskilt.

Abielu on suurem kui sina, suurem kui te mõlemad

Abielu on vastutus, kohustus, võim ja ülim intiimsus. See on see salapärane miski, mis peaks olema suhtes kolmas osapool — nähtamatu, aga võimas, mis seob teid igaveseks kokku.