Siin on põhjused, miks me kipume sageli oma lähedastele valetama

 (2)
Siin on põhjused, miks me kipume sageli oma lähedastele valetama
Foto: Shutterstock

Arvatakse, et inimesed õppisid rääkima ja valetama praktiliselt üheaegselt. Pole täpselt teada, millal see toimus, ent umbes sada tuhat aastat hiljem teatas draamasarja „dr. House“ arst Gregory House küüniliselt: „Kõik valetavad“. Sellega on tulnud leppida, ent küsimused on jäänud. Nendele üritataksegi allpool maksimaalselt ausalt vastata.

Kas ainult inimesed oskavad valetada?

Üldsegi mitte. Näiteks linnud, kes teesklevad, et on haavatud. Nad teevad seda selleks, et meelitada kiskjat pesast eemale. Ka ahvid kavaldavad suurepäraselt. Ning see pole väljamõeldis, vaid teaduslik fakt.

Kui sageli me valetame?

Sellel teemal on tehtud terve hulk uuringuid. Kui küsida: „Mitu korda oled viimase tunni jooksul valetanud? Päeva jooksul? Nädala jooksul?“, on suur tõenäosus, et inimene valetab või lihtsalt ei suuda kõiki oma valesid meenutada. On ka leitud, et me valetame sagedamini, kui oleme väsinud, stressis, kui näeme, kuidas teised petavad ning hetkedel, kui ei oska oma tegu ratsionaalselt seletada. „Pidin valetama, sest …“

Miks me ei räägi tõtt?

Professor Timothy Levin väidab ajakirjas National Geograpgic, et 31% valedest tehakse kasusaamise eesmärgil, 22% — et varjata tehtud vigu või kuritegu, 14%, et vältida ebameeldivaid inimesi, 8%, et luua endast parem mulje, 5%, et teha nalja, 5% altruistlikel kaalutlustel, 4%, et teha teistele halba, 2% koosneb sotsiaalsest valest, nagu: „ Ei, te ei sega mind“, ning 9% valetajatest ei suudagi põhjust nimetada.

Seotud lood:

Kas vale on alati halb?

Valet võib kahte gruppi liigitada.

  • Antisotsiaalne vale — kui petame eranditult oma kasu silmas pidades.
  • Prosotsiaalne vale — kui inimene arvestab teiste huvidega.
  • Me luiskame, et:
  • teiste inimeste tundeid säästa: „Just sellisest sallist ma unistasingi!“
  • rahustada: „Kõik on korras, ära muretase!“
  • innustada: „Sul tuleb kõik nii hästi välja“.

Prosotsiaalne vale ühendab ja kinnitab suhteid inimeste vahel. See on see juhtum, kui häid kavatsusi hinnatakse tõest kõrgemaks. Eks teab ju iga inimene, et selle asemel, et öelda: „Millised kasvamatud lapsed!“ on parem lausuda: „Kui elavad ja vahetud lapsukesed!“.

Mis meie peas toimub?

Harwardi ülikooli teadlased kinnitavad, et peaaju ülesvõtte põhjal võib selgeks teha, millal inimene valetab. Seda nimelt seetõttu, et vale on raske töö aju jaoks. Sel hetkel, kui valetame, tõuseb veres stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tase. Ehk siis vale sunnib meie aju üleliia pingutama ning perspektiivis ei avalda see meie tervisele just kõige paremat mõju.

Miks mõned ei suuda olla valetamata?

Patoloogilistele valetajatele pole luiskamiseks erilisi põhjusi tarviski ning sageli pole sellest neile isegi mitte kasu. Vahel moonutatakse fakte, et näida teistele ideaalsemana. Sageli on võimalik nn „Münchhauseni sündroom“, kui inimene simuleerib haigust, et saada hoolt, toetust ja tähelepanu. Patoloogiline valetamine võib olla teistegi psüühiliste häirete sümptomiks, näiteks sotsiopaatia, psühhopaatia või nartsissism.

Mida kaine mõtleb, seda joobnu ütleb?

Oleme harjunud pidama alkoholi tõe väljatoojaks. Alkohol pärsib peaaju tegevust, seetõttu ei suuda me enam oma käitumist kontrollida. Mõistame halvemini oma isiklikke emotsioone ning väljastpoolt tulevat informatsiooni. Me ei suuda enam läbi mõelda oma sõnade ja tegude tagajärgi. Kuna mõtlemisvõime on vähenenud, muutub valetamine liiga keeruliseks.

Allikas: Dobrõje Sovetõ, märts, 2019