Su süda on murdunud ja tundub, et sa ei saagi enam kunagi õnnelikuks? Siis loe seda!
Ajast saab su kõige suurem vaenlane, aga samas ka parim sõber. See, kes on öelnud, et elu on lühike, ei ole ilmselgelt kunagi oma südant murda lasknud, sest murtud südamega möödub üks minut nagu terve aasta ja meil on seda küll kurb öelda, aga siin pole ka midagi muud teha, kui istuda ja oodata, et see aeg mööduks. Lõpuks tuleb ka see päev, kui su nahk ja luud ei valuta enam. See saab olema päev, kui päike taas tõuseb ja kõik on taas pisut säravam.
Aeg ravib kõik haavad. See on põhjusega klišee.
Taas elama hakkamine on esimene samm hinge paranemise suunas. Kui sa sellega hakkama saad, siis kõnni ja kui sa ei suuda kõndida, siis vähemalt rooma. Ükskõik, kui raske see on, sa ei tohi tagasi vaadata, vaid pead liikuma edasi.
Sul saab olema igal juhul valus ja ükski ravim ega pitsitäis kangemat ei muuda seda. Aga su murtud süda ei pea sind veel tapma. Varsti sa paraned ja saad sellest üle ning meeldib see sulle või mitte, aga sa ei tohi lasta sel kurval olukorral end murda.
Ja tea, et temaga suhtlemine teeb selle olukorra ainult hullemaks. Lõpeta see. Lõpeta see kohe! Me teame, et sa tahad temaga nii väga suhelda, aga keda sa petad? Sa tead kõiki vastuseid oma küsimustele, kuigi su uudishimu on vabandus temaga vestluse alustamiseks. See pole tervislik. Sa oled ainus inimene, kes peaks sinu jaoks praegu oluline olema. Iseenda tervendamine nõuab sult kogu su energiat ja see energia on seda väärt, kui sa kulutad selle iseenda peale ja täiesti väärtusetu, kui raputad soola lahtisele haavale. See pole mäng, vaid sa pead end taas terveks ravima.
Mida me teame? Me teame, et hommikud on su päeva kõige hullemaks osaks ja õhtud kõige paremaks. Hommikud on hullud, sest ühel hetkel saabub kindlasti hetk, mil sa mõistad, et ta on läinud ja tunned taas, nagu keegi lööks sulle noa südamesse. Päeva jooksul sa aga ravid end ja õhtuks sa juba tead, et suutsid taaskord ühe päeva ilma temata hakkama saada. Ja järgmine asi, mida me teame, on see, et iga hommikuga muutub see valu pisut väiksemaks. Sul ei pruugi küll olla mingit söögiisu, tunned end seest õõnsa ja tühjana ega suuda ampsugi võtta, aga tea, et ka see möödub.
See valu, mida sa tunned, möödub. Me lubame seda sulle. Me teame, et praegu tundub see maailma lõpuna ja ka see on normaalne. Kui sa end nii tunned, siis lepi sellega ja tegele sellega, aga mida iganes sa ka teed, ära anna alla. Palun!
Ära unusta, kes sa oled. Su südames peitub tuleleek ja su veenides raud. Sa oled murdumatu! Tal ei ole jõudu su keha ja hinge tuhaks põletada, ainult sina ise saad seda endale teha. Aga sina ei pea tema tuld toitma. Ära lase tal end põletada.
Mida iganes sa ka ta vastu tunned ja mis teie vahel oli, loogiliselt sa ju pead teadma, et miski polnud õige ja seetõttu see kõik lõppeski. See ei peegelda sind inimesena ega muuda sind ebaoluliseks või väärtusetuks. Sa ei saagi iga inimese jaoks see õige inimene olla ja ausalt öeldes, me oleme nii õnnelikud, et sa ei raiska enam oma väärtuslikku aega kellegi peale, kes pole su jaoks õige. Me teame, et see teeb haiget ja see valu võib olla kõige hullem valu, mida sa kunagi tundnud oled, aga ühel päeval sa veel õitsed tänu kogetule. Miski muu pole isegi mitte valik. See on elu: sa kukud ja võimalik, et keegi sammub su ego peal, aga siis sa tõused taas. Sa ei saa igaveseks sinna lamama jääda. Sa ei saa lasta sel end murda. See pole valik, mille kasuks sina otsustad ja see pole tegelikult üldse praegu variantki. Meie ei lase sel juhtuda!
Seega, sa võid nutta. Sa võid karjuda. Sa võid asju loopida. Sa võid nädalaks “talveunne” kaduda. Sa võid teha mida iganes, et need emotsioonid endast välja päästa. Sa peadki seda kõike endal tunda laskma, et sel siis minna lasta. Lase sel minna ja liigu edasi.
Hinga sisse seda imelist sügislõhna, sest kõik saab korda. Lihtsalt hinga.
Allikas: Thought Catalog
