Suhtlemispraktika

 (24)
Suhtlemispraktika

Enamus vallalisi inimesi sõlmib varem või hiljem tõsise lähedase suhte – võibolla mitugi – enne kui neil õnnestub jõuda tõeliselt eduka suhteni.

Kindlasti ei vaidle te vastu statistilisele tegelikkusele, et enamus vallalisi mehi ja naisi proovib mitut erineva kestvuse ja kvaliteediga suhet, et leida see kõige õigem ja püsivam. Ja kahtlemata teate te ka seda, et mitu suhet elu jooksul on nüüdseks muutunud statistiliseks normiks.

Aga paraku on paljude suhete sõlmimine midagi märksa enamat kui statistiline fakt. See on ka ängistuse, süü ja illusioonide murdumise jäämäe tipp. Elame me ju kõik ühiskonnas, mis õpetab meile, et ainus väärt suhe on monogaamne suhe unistuste kallimaga. Sellest vähemaga leppimist peetakse moraalseks läbikukkumiseks või isiksusliku vajakajäämise märgiks, mis omakorda põhjustab talumatut südamevalu. Kõik teavad, kui häbiväärne olla “luuser” suhtlemise alal või leppida millegi vähema kui perfektsega.

Ja olenemata sellest, kui valulised suhted ja nende lõppemine olla võib, peame me stabiilset ja kirglikku paarissuhet ülima isikliku edu märgiks. Ja selles on omajagu tõtt. Omajagu.

Tõsiasi on see, et meie intiimelu puudutavad standardid tekkisid teisel ajastul ning neid kujundasid inimesed, kellel ei olnud aimugi, milliseks kujuneb meie elu uuel aastatuhandel.

Kui palju me oleme kuulnud kuulsat fraasi “kuni surm meid lahutab”. Aga ajal, mil see rituaalne lubadus tekkis, suri enamus inimesi enne 40-aastaseks saamist või veidi pärast seda! 99 protsendi aja jooksul, mis inimene siin maamunal on elanud, on eluiga olnud poole lühem kui praegu. Kuni viimase ajani ei jätnud vajadus võidelda ellujäämise eest ega kultuuriline ja usuline kontroll meile kuigi palju võimalust püüda saavutada emotsionaalset arengut lähedase suhte kaudu. Mitte kuigi paljudel meie esivanematest ei olnud sellist romantilist valikuvabadust kui meil praegu.

Meie ees paistavad pidevalt seisvad alternatiivid, millest paljud tähendavad pettumustvalmistavat lõppresultaati.

Me mitte ainult ei pea leppima valuga, mille suhted endaga kaasa toovad, vaid peame ka valmistama end nendeks kaotusteks ette. On vaja väga tervet egot, et elada praegusel kaootilisel ajastul eneses kahtlemata üle suhete alustamine, muutumine ja lõppemine.

“Mis mul küll viga on?” on maailma vallaliste ühine kurtmine. Selle asemel peaks pigem esitama küsimuse: “Miks ma ei võiks õppida lähedasi suhteid looma erinevate suhete kaudu?” Siinjuures ei ole jutt seksuaalsest lähedusest, vaid lähedusest mitmel tasapinnal. Miks me ei võiks suhtuda kõigisse suhetesse kui võimalusse areneda ja valmistada end ette püsisuhteks, kui me selle lõpuks sõlmime? Miks kõik arvavad, et kohtamiste ja kurameerimise kohta ei kehti sama sotsiaalsete oskuste arendamise kõver, mis kõige muu suhtes?

Selge see, et see on klišee. Aga see lakkab olemast klišee, kui me seda tegelikult praktiseerime. Ja mis siis, kui lähedus ei kesta igevesti? Meie “igavesti” on palju pikem aeg kui palju aastaid tagasi. Miks mitte praktiseerida suhtlemist, eriti suhteid mehe ja naise vahel, arvestades meie praegust pikemat eluiga.

Meie vanemate, vanavanemate ja esivanemate ootused suhete osas ei sobi meie aja tegelikkusse.

Meil on tänapäeval kahtlemata kaugelt rohkem võimalusi oma ihasid rahuldada kui varasematel põlvkondadel. Aga samas lasub meil ka vastutus kõige selle tähendust mõista. Ja ausalt öeldes, me vajame praktikat. Me ihaldame järjest rohkemat – inimesi, asju, kogemusi – aga samas puuduvad meil suunised, mida nende ihadega ette võtta. Praeguses tohutute võimaluste, uskumatult suurte lootuste ja lootusetult ebapiisavate teadmiste keskkonnas jooksevad paljude abieluinimeste ja vallaliste juhtmed kokku, kui asi puudutab intiimsuhteid.

Eelkõige vajavad suhtlemisalast praktikat vallalised inimesed. Neil tuleb õppida rohkem lähedaste suhete loomise kohta, isegi kui see on ebamugav, valuline, aeganõudev … ja tõsine väljakutse meie täiskasvanud egole. Oskus olla lähedases suhtes õnnelik nõuab aega, järjekindlust, julgust – kõike seda, mida täiskasvanud inimestel peaks olema.

Vallalistel meestel ja naistel tuleb kõvasti vaeva näha, kui nad ootavad suhtest usaldusväärse partneriga lõbu, kirge, emotsionaalset lähedust ja/või kosmilist armastust. Selliseid oskusi on võimalik arendada vaid teiste inimestega suheldes. Võibolla paljude inimestega. Me peame tegema täpselt nii suuri jõupingutusi, kui vaja. Me ei saa ju endale lubada seda, et kogu meie kultuur on suhete alal läbi põlenud.

Niisiis, ärge unistage, et teil õnnestub pääseda õppimisvajadusest, mida meie aeg meile ette kirjutab. Praegusel ajal partnerit otsivad mehed ja naised peavad leidma positiivset väärtust paljudes lühisuhetes – ja võibolla ka paljudes pikaajalistes suhetes – mis on saanud meie ajal statistiliseks normiks.

Kuni me ei ole õppinud piisavalt, et valida meile rõõmu valmistav viljakas püsisuhe, ei ole midagi halba suhete praktiseerimises, kusjuures parim õpetaja on meie enda kogemus. Kõik tunnevad end paremini, kui me hindame neid partnereid, kes meie elus on olnud, ja olema samas avatud uuteks suheteks.

Harjutage teadlikult ja kaasaelamisega. . . kuni te saate asja selgeks. Või äkki te teate mõnd paremat meetodit?