Terapeut Katariina Liisa Martens vastab põletavatele suhteküsimustele: kuidas saada aru, et suhe tuleks lõpetada?

 (19)
Lisaks palju muud!
Terapeut Katariina Liisa Martens vastab põletavatele suhteküsimustele: kuidas saada aru, et suhe tuleks lõpetada?
Katariina Liisa MartensFoto: erakogu

„Suhted lähevad keeruliseks siis, kui nad tekitavad meis tundeid, millega me ei saa hakkama,“ ütleb Holistika Instituudi terapeut Katariina Liisa Martens. „Suhetes, eriti just kõige lähedasemates suhetes, põrkuvad erinevad huvid, sagedane nähtus on süütunne ja süüdistamine. Aga suhete kaudu me õpime. On hea endalt aeg-ajalt küsida: kas see suhe võtab minult energiat või saan ma sellest väge ning kus lõpen mina ja kust algab teie inimene“.

Mida tähendab teie vaatevinklist üks hea, ilus, armastav ja edasiviiv suhe?

Ilus ja hea suhe inspireerib. Sa saad olla just see, kes sa oled, ja isegi palju enamat. On inimesi, kellegega koos olles tunned ennast paremana, ehedamana, julgemana, ilusamana, elusamana.

Miks inimesed on rasketes, vägivaldsetes ja õnnetutes suhetes, millest see tuleb? Miks me ei murra ennast sellest välja?

Suhete puhul on oluline märkida, et kõrvaltvaatajale koledana paistva suhte osapooltele ei pruugi see üldse kole olla. Nende jaoks võib olla see normaalsus. Täiskasvanuea suhted sageli kordavad mingeid varasemaid suhetemustreid. Paradoksaalsel kombel võib normaalsuseks olla hooilimatus, valu, kannatus, iseenda vajaduste eiramine ja enda jäägitu teisele pühendumine oma heaolu hinnaga. Kui inimene pole kogenud lähedust, mõistmist, hoolimist, siis ta ei oskagi seda soovida ja armastuski võib olla talumatult võõras.

Seotud lood:

Võib sellest järeldada, et kui ma lähen mitte teadlikult katkisena ja mitte ennast tundes, endaga mitte heas suhtes olles suhtesse teise inimesega, siis saangi seda, mida väärin ja olen ise süüdi?

Hea oleks ju öelda, et mul tekkis suhe vale inimesega. Tegelikult me ei saa kunagi sattuda suhtesse vale inimesega, senises elus tehtud valikud ja juhtumised viivad meid kokku just selle inimesega. Suhted ongi elu põhiteemaks — suhted teiste inimestega, võimuga, rahaga. Läbi suhete me õpime. Kui sa ise ei tea, milline sa oled, siis suhte teine osapool õpetab seda sulle. Partneri käitumisviiside vahendusel elu ise testib sind — kas see sobib sulle? Näiteks kallim hilineb, ei pea kokkuleppest kinni: elu küsib sinult: kas see sobib sulle? Kas sinuga tohib niimoodi käituda? Partner teeb sulle haiget, kas siis füüsiliselt või sõnadega — kas keerad ka teise põse ette või hakkad vastu, otsid kokku oma väärikuse(riismed) ja lahkud? Heal juhul tekib sul suhe iseendaga kas siis pikema või lühema aja jooksul, läbi suurema või väiksema valu. Tegelikkuses peegeldavad suhted teiste inimestega su suhet iseendaga ja sul on valida lõputu hulga väga erinevate suhetevariantide vahel: kas suhe on eneseohverdamine, kannatus, vastastikune toetus, usaldus ja hoolimine? Hea suhe iseendaga on armastav, hooliv ja aktsepteeriv. Kuigi väga tahaksime, ei saa mitte keegi armastada meid rohkem, kui ise seda teeme.

Kui me ütleme sõna „suhe“ siis esimese asjana tuleb pähe partnerlussuhe kellegi teisega. Aga jõuame ikka ootuspäraselt tagasi alguspunkti ehk suhtesse iseendaga. Kuidas suhe iseendaga üldse üles leida ja saada aru, et nüüd on õige aeg hakata soovima partnerit enda kõrvale?

Suhe endaga on hea siis, kui sul on iseendaga tore olla. Kui oled piisavalt puhanud, annad oma kehale head ja sobivat toitu, piisavalt liikumist ja naudinguid, sa ei põe ei igavust, üksindust ega materiaalset puudust. Kui sul on tore iseendaga välja minna, olgu siis hobidega tegelema või lihtalt jalutama, siis suure tõenäosusega kohtud sa inimes(te)ga, kes samamoodi teevad endale meeldivaid tegevusi, kel on piisavalt turvatunnet, materiaalseid vahendeid ja ka mängulisust. Ja kui siis saavad kokku kaks toredat ja endaga hästi läbisaavat inimest, siis kogu see õnn mitmekordistub. Tavaliselt juhtub see üsna ootamatult ja siis just ongi õige aeg.

Kuidas tunda ära, et inimene ei ole iseendaga õnnelikus suhtes? Millal on aeg tegeleda oma üksindusehirmuga, vaadata enda sisse ja saada endaga rohkem kontakti?

Loe veel

Su küsimuses on juba vastus sees. Kui sa ütled, et kardad üksindust, siis tegelikult on juba kontakt endaga ju olemas. Seda üksindusehirmu on ju hea uurida ja tervendada. Igasugune hirm, ärevus, energiapuudus, ka süütunne — kõik need tunded on ju reaktsioonid mingitele olukordadele. Kui sa kardad kriitilist või hinnangulist ülemust või on suhted isa või ämmaga sassis… Väga hea! Elu juhatabki sel viisil sind iseendale lähemale. On inimlik, et igal inimesel on mingid olukorrad, käitumisviisid ja inimtüübid, milledega ta ei saa hakkama. Kriitilise ülemuse puhul võid mõtiskleda selle üle, et kuidas sul endal oma arvamuse väljendamisega on? Kui lihtne või keeruline on sul oma seisukohti kaitsta ja neile kindlaks jääda? Kuidas sina ennast kehtestad?

Inimesed tulevad meie ellu selleks, et saaksime õppida?

Jah, suhete kaudu me õpime. Ebameeldivate , aga ka väga imetlusväärsete inimeste puhul on tegemist nähtusega nimega projektsioon. Mõtle, mis selle teise inimese käitumises või omadustes on sellist, mis sulle ei meeldi? Sageli on siin tegemist mingite vastandlike omaduste või käitumisviisidega, mida sa enda juures ei aktsepteeri või ei luba. Kui sulle ei meeldi jutukad ja enesekesksed inimesed, siis võiksid endalt küsida, et kui lihtne või keeruline on sul endast rääkida, olla seltskonna keskpunktiks. Kui sa ei saa hakkama vägivaldsete inimestega, siis küsi endalt, kuidas sul endal viha väljendamisega on, kui lihtne või keeruline see sinu jaoks on? Suhted lähevad keeruliseks siis, kui nad tekitavad meis tundeid, millega me ei saa hakkama.

Näiteks vihastan kodus, töö juures, hobigrupis, mida siis teha? Öelda, et sa ei meeldi mulle, mulle ei meeldi, mida sa teed või vaadata enda sisse ja küsida küsimusi?

Asi ei ole ju teises inimeses, vaid sinu vihas. Olgu tegemist kasvõi väikese ärritusega, aga see on väga hea sõnumitooja ja märguandja sellest, et midagi vajab nüüd muutmist. Sõnum on — tee midagi! Kehtesta ennast! Ütle! Jookse! Hakka ometi ennast liigutama! Öelda kaaslasele, et mulle ei meeldi, mida sa teed, on juba väga hea lahendus, sest tegelikult on ärrituse aktiivne energia meile kütuseks. Kõige ebatervislikum käitumisviis on „viha alla neelamine“. Siis jääb kogu aktiivne energia väljendamata ja kasutamata. Sageli pole asi üldse teises inimeses, tema ainult abistab sul oma vihaga kontakti saada. Võib-olla on sul aeg oma vägi kasutusele võtta, ennast kehtestada, hakata tegelema oma ammuse unistusega, võtta aega iseendale kas puhkamiseks või omaette olemiseks?

Millist nõu te annate teraapias käivatele inimestele? Millised on kodused, praktilised iseendale rõõmu tegemise nipid või nõuanded, mida me kõik saame järgida, kui me ei ole rahul oma suhetega iseenda või teistega?

Suhetes, eriti just kõige lähedasemates suhetes, põrkuvad erinevad huvid, sagedane nähtus on süütunne ja süüdistamine. Aga suhete kaudu me õpime. Hea endalt aeg-ajalt küsida: kas see suhe võtab minult energiat/väge või ma saan sellest energiat/väge? kus lõpen mina ja kust algab teie inimene? kas meievahelised piirid on selged? miks ma selles suhtes olen — kas armastusest või hirmust? olen ma selles suhtes turvalisuse, raha või positsiooni tõttu?

Suhtes iseendaga saad endale kinkida armastavat tähelepanu ja aega, pidada iseennast kõige olulisemaks. Sageli tundub see täiesti mõeldamatu, sest egoism on ju midagi koledat. Eluterve egoism on tegelikult väga tervislik nähtus. Sageli tundub turvalisem ja lihtsam süüdistada oma hädades ja kannatustes teisi: kas siis oma partnerit või vanemaid, olukorda riigis või keerulist lapsepõlve. Aga pääsetee on valida ennast, vajadusel küsida abi ja hakata liikuma iseenda õnneliku elu suunas.

Üks asi mis kummitab väga paljusid inimesi on ühest suhtest teise jooksmine. Lõpetame ühe suhte ära, sest see oli vägivaldne ja alandav. Miks järgmised suhted kipuvad tihti olema sarnased?

Halva suhte puhul tundub ju äraminek väga toreda ja lihtsa valikuna: pole inimest, pole probleemi! Elu võiks muutuda tõeliselt toredaks lilleks uue printsi või printsessiga. Aga paraku on elus sageli nii, et järgmine suhe on esialgu tore kui muinasjutt, aga siis juhtub midagi ja partner muutub (peaaegu) samasuguseks kui oli eelmine: hoolimatuks või vägivaldseks, reeturlikuks või muul moodi tõeliseks tõpraks. Sageli on esitavad nii naised kui mehed endale küsimust, et „miks küll minu pertneriteks satuvad hoolimatud või vastutustundetud või sõltuvuskäitumisega inimesed?“ See on suurim suhete saladus ja maagia — inimestena me muutume, areneme ja õpime just läbi suhete. Kui ka järgmine partner on sarnaselt eelmis(te)le vägivaldne, olgu siis kas emotsionaalselt või füüsiliselt, siis võime öelda, et suhtemuster kordub. Ja kordub niikaua, kui õppetund on õppimata. Ja see õppetund võib olla väga erinev: sagedasemateks oskusteks, mis vaja omandada, on iseenda väärtustamine, oma soovide ja vajaduste väljendamine allaheitlikkuse ja leplikkuse asemel. Oskus õelda EI. Oskus ja julgus oma soove, unistusi, vajadusi väljendada.

Millist nõu te terapeudi ja koolitajana annate, mida tuleb suhte lõpus teha, et ennast üles leida ja mitte sama elumustrit korrata.

Terapeudina võin õelda, et üsna sageli jäävad lõppenud suhted tegelikult lõpetamata, olgu siis tegemist olulise inimese surma või äraminekuga. Suhte lõpust võib olla möödas aastaid, aga selle inimese peale mõtlemine tekitab ikka veel viha, solvumist, kättemaksuiha, süütunnet või kurbust. Kummitab küsimus: „kuidas ta ikka sai minuga niimoodi käituda?“ Seesugune emotsionaalne side võib inimest väga-väga kaua ja kindlalt ekspartneri küljes kinni hoida. Hingeruumis tegelikult pole uuele suhtele kohta ja kõik need väljendamata tunded blokeerivad suure hulga elamisõõmu ja eluenergiat. Ikka ja ütleb keegi uhkusenoodiga: Ma sain ja saan selle kaotusega hakkama! Me sageli väärtustame tugevust ja hakkamasaamist ning väldime valu ja leina, tehes endale sellega karuteene, sest leinamata lein ei kao meie seest kusagile. Valutekitavate tunnete tagasihoidmist võib võrrelda kapiga, kuhu muudkui paneme ja topime kraami juurde. Ühel hetkel tuleb kapiuks kiiresti ja kõva pauguga kinni lüüa. Mida kõike seal riiuli tagasosas on, seda isegi ei mäleta ja uurida ka ei saa, sest kõik see segadus ähvardab kapist põrandale vajuda. Sellise olukorra peegeldus meie sisemaailmas võib viia depressioonini. Vahet pole, kas lõppenud on suhe kallima, töö, vanema, lapse või koduloomaga: lein on vaja ära leinata. Siinkohal on küll hea terapeudi juurde minna ja oma hingeruumi ehk kapi sisu põrandale laotada. Leina esimene kiht on kurbus, edasi võib tulla süütunne, süüdistused ja solvumine. Ühel hetkel võib olla ehmatav viha avastamine, aga ka see on täiesti normaalne ja hea — viha väljendamisest tervenemise ja elurõõmuni on jäänud ainult paar sammu.

Milline ikkagi on üks terve suhe? Kui on võimalik seda kuidagi iseloomustada, hinnangut anda või sellele mingeid värve külge panna?

Terve suhe on seesugune, kus omavahel suheldakse: räägitakse oma tunnnetest ja vajadustest, jagatakse oma elamusi, kogemusi, õnnestumisi, ootusi ja lootusi. Suhtlemine on tore siis, kui osapooled oskavad lisaks rääkimisele ka kuulata. Kuulata niimoodi, et tegelikult ka huvitab, mida kaaslane räägib, arvab või plaanib. Sageli kardame suhetes vaidlusi ja konflikte. Heas suhtes osapooled oskavad nii tülitseda kui ka leppida ja andestada. Hea suhe võimaldab pidevalt lihvida oma läbirääkimiste oskusi ja kompromisside tegemise kunsti. Tegelikult on ju imetore, et seesugune inimene on sinu ellu saabunud. Kuidas sa saaksid teda veel rohkem armastada?

4. aprillil alustab Tallinnas, Holistika Instituudis, Endla 15, holistiline treening „Kuidas saada iseenda parimaks väljaandeks“. Eestikeelset gruppi juhendab Katariina Liisa Martens ning venekeelset gruppi Tania Haasma. Täpsem info SIIT.