Terve meele eest tasub hoolt kanda

KODUTOHTER: Hingevalu ei ole silmale nähtav, nagu luumurd või paistes liiges, küll aga võib seda mõnikord hoopis raskem taluda olla. Ka hinge eest tuleb hoolt kanda ja seda vajadusel ravida. Kuidas ja millal seda tegema peaks, selle kohta jagab mõtteid psühholoog-terapeut Rein Heinsalu.

Kui meid vaevab köha, valutab kõht või süda ei ole rütmis, siis esialgu ehk loodame, et häda taandub iseenesest, kuid lõpuks pöördume ikka arsti poole. Meele- ja hingehädade puhul aga ei tarvitse mõnikord mõttessegi tulla, et nende leevendamiseks võiks spetsialisti käest abi küsida. Loodetakse ikka, et küll raske aeg kuidagi iseenesest möödub, või peljatakse, et terapeudi poole pöördudes hakatakse ehk hulluks pidama.

“Oleme väike, introvertne rahvas ja elame sellisel maal, kus inimene on pidanud aegade pikku ise hakkama saama. Meie inimesed pole harjunud psühholoogiliste probleemide korral abi otsima, ehkki olukord on muutumas. Kui vaadata, mis on meie ühiskonnas viimase 25 aasta jooksul toimunud, siis näiteks 1995. aastal peeti veinijoomist lähedaseks alkoholismile, ent nüüd käib hästi valitud vein kultuurse eine juurde — teadvustatakse kvaliteeti. Ka psühhoteraapia ning teraapiline nõustamine on laienevad alad ja inimesed hakkavad sellega rohkem harjuma,” arvab Rein Heinsalu.

Kodutohtri juunikuu teemad:

* Kas hõbe on tervisele kasulik?

* Jalad suveks tasuta trenni

* Naise tervisekontroll

* Mehe tervis ja testosteroon

* Miks kaal kiiresti tõuseb?

* Armas ja armutu päike

* Paindlik taimetoitlus ka lihasööjale

* Mis on mikroelud?

* Millal otsida hingeabi

* Kiudained seedimisele ja südamele

* Kas venitusarmidest on võimalik vabaneda?

* Kiirjuhendid lapsevanemale:

põnni viha, hirm ja uni

Sümptomeid tasub tähele panna

Meele- ja hingehädadele võivad viidata mitmed erinevad sümptomid. “Kui uni on häirunud — jääte halvasti magama, ärkate öösel sageli üles, tõusete hommikul liiga vara ning pole välja puhanud, siis järelikult on midagi valesti. Unehäired ei teki niisama, vaid tihtipeale pikemaajalisest ärevusest ja stressist,” nendib terapeut.

Rein Heinsalu meelest tasuks abi otsida ka juhul, kui masendus või enese madal väärtustamine hakkavad efektiivsust pidurdama. Samuti siis, kui satute kriisi, millest oma peaga välja ei tule. Või kui olete juba pikemat aega rahulolematu suhetega ning kui esineb füüsilisi (psühhosomaatilisi) hädasid, millele perearst diagnoosi panna ei oska. “Psühholoogiliste peitprobleemide korral on hästi levinud näiteks raskustunne rinnus, kõrvetised, seletamatud ekseemid ja seljavalud. Kui on häirunud seedimine, olete hakanud üle sööma, siis ka selle põhjused võivad olla psüühilised ja te kompenseerite mingeid emotsionaalseid puudujääke.”

Hormoonid mõjutavad

Me ei tea lõpliku täpsusega, milliseid teid pidi emotsionaalne seisund mõjutab keha, aga uuemad teadused, nagu näiteks psühhoneurobioloogia, uurivad seda. Hingamist, seedimist ja psüühilist seisukorda juhivad suurel määral hormoonid, mille hulk ja eritumine sõltuvad emotsionaalsetest üleelamistest.

Rein Heinsalu kinnitab, et emotsioonidel on otsene side füüsilise kehaga ja hormoonid paiskuvad ajust või näärmetest verre iga suurema reaktsiooniga. Võtkem või kolm tuntud hormooni — dopamiin, noradrenaliin ja serotoniin. Näiteks serotoniinil on oluline roll hea tuju ja rahulolu tekkes.

“Hulk psüühikaga seotud hormoone mõjutavad otseselt keha füüsilist talitlust. Kui inimene tunneb mingit tugevat tunnet, eriti seotult ärevuse ja hirmudega, siis vallandub ajus dopamiin. Dopamiin omakorda päästab valla noradrenaliini, aga see paneb südame pekslema ja kiiremini tööle. Ahelreaktsioonis surub norardenaliin — võitle! tardu! põgene! — alla head enesetunnet tekitava serotoniini, mistõttu ärevikud ei suuda sageli füüsiliselt rõõmu tunda ja tegelevad kogu aeg negatiivsete stsenaariumidega.”

Millal oleks õige aeg abi otsida? Kuidas leida õige spetsialist? Millised on tavalisemad ravisuunad? Kas täielik paranemine on võimalik? Kõigest sellest loe edasi Kodutohtri juulikuu numbrist.