"Tunnen end peres nagu "naabrimutt", sest lastel ja mehel on üks perenimi, minul teine..."

Eilne arutelu artikli “Naine, kes nõustub vaid kooseluga ja paneb veel lastele mehe perekonnanime, on kohutavalt rumal!” kommentaariumis läks väga tuliseks ning kogus palju erinevaid arvamusi. Üks naine tõi välja veel ühe punkti, millega paljud abiellumise vastu olevad mehed vist arvestadagi ei oska — ühine perenimi on see, mis perest pere teeb.

Lugeja kirjutab:

"Minul on kaks last, aga vat mees mind oma nimele ei taha võtta. Seleta siis lastele, miks mul teine perenimi on, kuigi neil kolmel, ehk siis isal ja lastel üks perenimi. Mina isegi ei mõtle ei vara peale ega selle peale, et ahhaaaa, siis on lihtsam minema kõndida. Kõnnib minema hoolimata sellest, kas oled abielus või mitte. Ei ole lapsedki takistuseks. Kui mees armastab oma lapsi ja naist, küll siis jääb paigale. Aga vat point on selles, tahaksin olla sama perekonnanimega, mis on ka lastel. See on PEREKOND, hetkel tundub, et olen justkui võõras naabrimutt."