Ja see põhjus on enesesabotaaž. Paljud üksikud teevad alateadlikult kõik selleks, et mitte enda kõrvale kaaslast leida. “Sabotaaž on aktiivselt kõikide kohtingu- ja kohtumisvõimaluste elimineerimine ja selle läbi kogu maailmale teada andmine, et sa ei ole partneri leidmisest üldse huvitatud,” selgitab Schilling Huffington Postile. Nii et isegi siis, kui sa tegelikult ei ole vabatahtlikult üksinda ja meeleheitlikult igatsed enda kõrvale kallimat, teed sa ise kõik selleks, et seda mingil juhul ei juhtuks.

“Tüüpiline on, et süüdistatakse kõiki teisi. Mõtted nagu “Praegu on väljas liiga külm. Ma lähen välja/deidile siis, kui ilm soojaks läheb.” või “Praegu on nagunii täielik meestepõud, pole mõtet üldse vaeva nähagi.” on nii tavalised enesehävitusvormid, mille tegelikuks põhjuseks on sügaval sisimas pulbitsev hirm.

On täiesti loogiline, et pärast korduvat südamevalu muutuvad inimesed ettevaatlikuks ega soovi sama enam uuesti kogeda. Keegi ei soovi taaskord üle elada järjekordset hülgamist ega soovi näidata ennast haavatavana. Kuid Schillingu sõnul tuleb teha vahet mõistlikul ettevaatlikusel ja skeptitsismil ning enesesabotaažil, mis ei lase sul üldse õnne kogeda.

Enesehävitajatel on kolm tüüpilist sissejuurdunud mõtteviisi

1. Enda kohta — “Mul ongi üksinda parem”

2. Meeste kohta — “Ta nagunii petab mind”

2. Suhete kohta — “Mul ei ole suhte jaoks aega”

Kui usud kasvõi ühte neist, ei olegi sa veel valmis kohtingule minema.

Mida siis teha?

Eks ikka seda, mida me siin Naistekas oleme sulle juba pikalt õpetanud: kõigepealt pead õppima armastama iseennast ja seejärel jagub su südames ruumi ka teistele.

Loe näiteks siit:

Hea suhe iseendaga, eneseteadlikkus ja empaatia on hea suhte loomise kõige esimesed sammud armastava suhte loomisel, tuletab psühholoog meelde.