Uurijate sõnul ei määra suhete edu või edutust sotsiaalne staatus ega elukeskkond, vaid asi on selles, millised teadmised ja kogemused ema oma lapsele edasi annab, vahendab Daily Mail. Sellest sõltub kõik — kuidas laps suhtleb oma eakaaslaste, kolleegide ja ka partneritega. Isade kohta muuseas ei ole sellist uuringut tehtud, ilmselt suuresti selle tõttu, et emasid on aegade algusest peetud perekonna keskmeks.

Uuringus jälgiti rohkem kui 7000 ema ja last rohkem kui 24 aasta jooksul, alates 1979ndast aastast. Osalejad pidid andma põhjaliku ülevaate oma suhete kohta, rääkima neist, kellega nad on koos elanud, suhetest, mis ei jõudnud kooseluni, abieludest ja lahutustest.

Sel moel said uurijad teha järeldusi ja jälgida perekonnas generatsioonide kaupa kujunenud suhtemustreid.

Ema abielude ja partnerite arv mõjutas otseselt seda, mitu partnerit ta lastel on. Samuti andsid emad oma lastele edasi oma depressiooni, mis avaldab otsest mõju lapse suhtlemisstiilile.

Emalt ja isalt saame me kaasa oskuse olla inimene: kuidas hellust näidata, vaielda, vabandada, ennast tutvustada, kuidas suhelda erinevas vanuses inimestega, naabritega ja võõrastega.

Need oskused mõjutavad suuresti seda, kuidas me loome oma romantilisi suhteid, kas me ihkame armusuhteid või kardame lähedust ja kuidas me suhtleme inimestega, kellest me hoolime.

Laps õpib vaatlemise teel. Kui näed päevast päeva seda, kuidas su ema oma partnerit kritiseerib, võtad selle mustri oma suhtesse kaasa. Seetõttu uurivad ka psühholoogid alati seda, millised olid su suhted ema ja isaga, et mõista seda, kust sa tuled ja miks sa ütled või käitud just nii.

Ka isa mõju lapse tulevikule on loomulikult üüratu. Parim näide sellest on ilmselt see, et tütred otsivad endale kaaslaseks mehi, kes sarnanevad isaga. Põhjus selles, et inimloomusele on omane hoida kinni sellest, mida me teame ja tunneme ning isale sarnanevas partneris leiame me turvatunde.