„Ma juba tean ette, et põhjus, miks me mossitama hakkame, on see, et tahame erinevates kohtades olla ja käia,” räägib Raili, kellel on elukaaslasega kohe esimene ühine puhkus algamas. „Kui mina võtan teatriskäimist puhkusena, siis tema jaoks on see pigem kohustus. Ja kui mina tahan linna kohvikutesse ja näitustele minna, siis tema tahab pigem kodus vormelit vaadata.”

Selene kirjeldab ühist puhkust elukaaslasega: „Mina olen pigem aktiivsem ja tema tahaks lebotada.”

Naine kipub nägelema tihti hoopis siis, kui mees alkoholi tarvitab. „Siis pahandan temaga kõige rohkem.“  Ning mees pahandab naisega rohkem siis, kui see teda oma „tühiste tibimuredega” tüütab. „Seda on mitu korda olnud, et kui hakkame välja minema, siis küsin mida selga panna ja vaata, kuidas see seljas on. Ta ütleb kohe, et ei vaata ja ei ütle.”

Reisil olles püüab naine näägutamist rohkem tagasi hoida ja arvab, et ei tohiks nii palju pahandada, et mitte puhkust ära rikkuda. „Kui ei ole tavalises keskkonnas, siis tuleks olla veidi nii-öelda leebem või tolerantsem.”

„Mõlemal peab reisil hea olema”

Reelika väldib oma sõnul tülitsemist nii palju kui võimalik. Siiski on tal puhkuse ajal mehega vahel eriarvamusi tekkinud. „Näiteks kas minna mägedesse matkama ja kas see võiks olla fun — lõpuks muidugi selgub, et tegelikult oli see üks lahedamaid asju,” meenutab naine üht ühist puhkusereisi. „Sõitsime ringi ja läksime ühe linna turistiinfosse matkaradasid uurima. Mees oli vist enda peas varem mõelnud, et võiks mägedes jalutada — rääkinud me sellest polnud. Eks ma vaikselt lootsin, et ehk ei leia kaarti või rada üles. Ilmselgelt ei olnud ma arvestanud kitsa matkaraja, oma seeliku ja varbavaheplätudega. Mossitasin, mis ma mossitasin, aga ära me seal käisime. Juba esimesel kilomeetril kui alles tõeline rada algas, ununesid plätud, seelik ja mossitamine. Vaade oli lihtsalt nii ilus!” muigab Reelika.

„Samal reisil tahtsin väga Veneetsiasse minna — olin seal varem käies juba hea elamuse saanud. Samas rääkisin mehele ausalt, et see on totaalne turistikas ja seal on meeletult rahvast. Nähes, et mõte sinna minekust teda nii häirib, loobusin oma plaanist. Ega minul pole ka tore, kui teine turistide hordidest, kitsastest tänavatest ja trügimisest närvi läheb. Mõlemal peab ikka hea olema,” ütleb naine.

„Viimasel reisil tegime selles suhtes kompromissi, et käime nii looduses ilusaid kohti hiilimas kui ka mõnes pesuehtsas turistikas. Tegelikult ei olnud see isegi kokku lepitud kompromiss, vaid tuli kuidagi iseenesest. Võimalik, et kui kaaslased tunnevad üksteist juba kauem, siis ongi lihtsalt nii.”

Pereterapeut: tuleb teha kompromisse

Põhjuseid, miks tülid puhkuse ajal tekivad, on erinevaid. Olgu siis tegemist erinevate ootustega puhkusele või nägemustega selle veetmisest, omavaheliste möödarääkimistega või lihtsalt teisest inimesest tüdinemisega.

„Puhkuse ajaks võivad paarilised olla ennast viimse vindini ära väsitanud, näiteks üle töötanud. Siis toimub pingelangus,” ütleb pereterapeut Ilona Gassmann. „Eks oleme ju kuulnud, kuidas puhkuse esimene nädal ollakse haiged. Selline olukord tekitab muidugi omakorda pingeid, sest kõike plaanitut ei jõua ega saa sel juhul ellu viia.”

Võrreldes argipäevaga on ka harjumatu, et puhkuse ajal ollakse hommikust õhtuni ninapidi koos. „Tavaliselt piirdutakse ju mõne õhtutunniga,” selgitab Gassmann. „Näiteks töönarkomaanidel puudub puhkuse ajal võimalus suhtes tekkivate probleemide eest tööle põgeneda. See omakorda krutib pingeid veel rohkem.”

Tülid tekivad tihti kahe inimese erinevatest ootustest puhkusele. „Üks tahab puhata aktiivselt — näiteks matkata, sportida, aias möllata -, teine soovib lihtsalt lebada ja sületäie raamatuid läbi lugeda. Eks siis tulebki teha kompromisse: natuke arvestada partneri soovidega ja jätta ka endale ruumi oma soovide rahuldamiseks,” soovitab suhteekspert.

„Tülitsemine iseenesest ei ole paha”

„Üks kurjajuur on ka ebareaalsed ootused puhkusele ja partnerile. Kui me kujutame endale ette, et puhkuse ajal muutub partner ideaalseks, siis on juba ette puhkus rikutud. Sellelaadsed ebareaalsed ootused ei saagi ju täituda.”

Mõned paarid kipuvad vaidlema, kuidas raha kulutada. „Nendes paarisuhetes, kus rahakulutamise pärast on vaidlusi, on neid ka puhkuse ajal ja vastupidi: kus rahakulutamise kohalt ollakse ühte meelt, ollakse seda ka puhkuse ajal,” lausub Gassmann.

„Tean paare, kes just naudivad koos puhkamist, sest siis saavad nad end tõelise meeskonnana tunda,” kirjeldab Ilona, et koos lahendatakse näiteks reisil ette tulevaid probleemseid olukordi. „Argipäev tundub rutiinne ja kohustusteküllane, suhtesära tappev.”

Loomulikult on iga paari lugu erinev ja üldistusi teha on raske. „Ega tülitsemine iseenesest ei ole paha,” ütleb Gassmann. „Halb on see, kui paar ei oska leida kompromisse, et koos edasi minna. Kui paar tülitseb, siis on alati võimalus suhtes esiletulevaid probleeme lahendada. Kui ise jooksete kogu aeg ühte ja samasse ummikusse, võib pöörduda abi saamiseks pereterapeudi poole. Suhte tuleviku seisukohalt on palju hullem see, kui ollakse üksteisest võõrandunud.”

Pereterapeudi sõnul ei ole partneriga puhkuse ajal suhtlemiseks mingit imerohtu, teise inimesse tuleb suhtuda austusega igal ajal. „Eks puhkuse ajal tuleb osata rahulikku meelt säilitada samuti kui argipäevas. Puhkus ei ole mingi haigusseisund, et siis tuleb kuidagi eriti ettevaatlikult kaaslasega suhelda.”