Valentinipäev ilma valentinita ehk kuidas mees mulle petmisega täna vahele jäi

Taas oli valentinipäev ja kõik said omale kalleid inimesi meeles pidada, saadeti kaarte ja sõnumeid, kingiti lilli ja šokolaadi, sekspesu ja elektroonikat, tehti abieluettepanekuid ja niisama lähenemiskatseid, igaüks oma äranägemise järele. Meie riigis võiks selliseid toredaid pühasid palju rohkem olla, need tuleks lausa töövabadeks riigipühadeks kuulutada. Meil on inimesed niigi stressis ja üleväsinud, pole aega heale sõbralegi häid sõnu enam öelda, sest lihtsalt nii kiire on, ühiskonnas on palju kurjust ja sotsiaalne ebaintelligentsus lokkab nagu hein enne jaanipäeva.

Meil võiks praegustele pühadele ja välismaa pühadele lisaks olla ka kümmekond kodumaiste moodsate pühakute kummardamise riiklikku püha. Neil päevadel oleks oma toredad traditsioonid ja kombed. Näiteks võiks olla Urmasepäev, kui sõbrad koostavad omavahel lepinguid ja siis vaadatakse, mis neist aasta pärast saanud on. Ja Siimupäev võiks olla, kui töövabal päeval kõik sõbrad ja tuttavad mängivad koos peitust. Ja Andrusepäev, mil terve päev toimuvad naelte puusse tagumise võistlused, kes kiiremini ja rohkem naelu taob see on võitja, ja edasijõudnutele oleks peaga vastu planku tagumise võistlused. Kui see tähtpäev juhtub talvel olema, siis võiksid sõbrad kõik koos suusatada ja võrrelda, kes terve aasta pole kordagi eksinud. Ja igal pühal süüakse mingit erilist traditsioonilist pühadetoitu, näiteks hapukapsast ja vorstiga või roosamannat piimaga või seeni kamaga. Ja igasuguseid kingitusi võib teha sõpradele, perele ja ülemustele. Nii vahva oleks!

See välismaa päritoluga valentinipäev on muidu tore, aga natukene riskantne ka, kuidagi nagu pooleldi vabatahtlik tähistamine. Sel päeval peaks kallid inimesed üksteist meeles pidama, aga kui pooled inimesed tähistavad seda, aga pooled mitte, siis ei saagi kunagi aru, kas mind lihtsalt unustati ära, kuna ma pole eriti oluline, või siis konkreetne inimene just protestiks selle traditsiooni vastu ei pea mind meeles.

Selle aasta valentinipäev tõi igatahes mulle suure üllatuse. Nimelt tekkis mul paar kuud tagasi uus peigmees. Meil on nii hea klapp, et arvasin, et pulmakellad pole enam kaugel. Kohtusime kogemata ühel kontserdil ja tüüp oli kohe huviline ja hakkas minu pool õhtuti romantikat tegemas käima. Hiljuti tulid tal aga kiiremad ajad ja käis ainult nädalavahetustel, ning eelmisel nädalavahetusel pidi üldse tööl olema ja ei saanudki tulla. Ma olen arusaaja inimene ja tööl peab käima, et raha teenida, kui on plaanis naine võtta ja pisipere soetada. Ja ega laenatud rahast ei saa lõpmatuseni elada.

Kuna me pole juba kaks nädalat näinud, siis olid meil sõbrapäeva õhtuks sellevõrra suuremad ja hästi romantilised plaanid. Ta pidi mind restorani viima ja pärast veel kinno ja siis pidime minu poole minema, kuna ta teab, et ma ostsin spetsiaalselt valentinipäevaks juba aegsasti pesu valmis. Olime mõlemad nii põnevil ja puha.

Aga lõuna paiku ta saatis järsku sõnumi: “Sorri, jääb ära mul ootamatu tööasi, homme helistan!” Ma olin just ennast restorani minekuks valmis sättimas — uus kleit ja kõrged kontsad ja uued kõrvarõngad. Olin sellisest asjade käigust nii löödud, et tahtsin tormata tema tööandja juurde ja ülemusele paar kurja sõna öelda, et mis orjapidamine see on! Ei lasta romantilist õhtutki kord aastas inimesel pidada!

Aga siis hetke pärast tuli temalt teine sõnum: “Tsau, Kerli, olen kl 20 maja ees valge autoga”. Siis ma ei saanud enam mitte millestki aru, sest minu nimi on Jane, mitte Kerli. Ja kes on Kerli? Ja miks on Tom oma valge autoga tema maja ees kell 20?

Helistasin siis kohe Tomile, aga ta ei võtnud toru. Õudne kahtlus hakkas hinge pugema, aga inimesest ei tohi halba arvata, peab ikka parimat lootma. Äkki on see Kerli mingi töökaaslane, kelle ta auto peale võttis. Ta ongi sellise lahke olekuga mees. Olen igaks juhuks Tomile juba umbes kümme korda helistanud ja sõnumeid saatnud, aga ta pole vastanud. Võib-olla on telefoni aku tühi. Loodan, et asi laheneb ilusasti. Võibolla järgmisel aastal samal ajal oleme juba abielus ja tähistame õnnelikult valentinipäeva...