Väsinud mees: tunnen, et naise endisest kooselust pärinevad lapsed rikuvad meie tuleviku

Lapsed on küll igati toredad ja targad, aga miski kogu aeg närib sees. Viimasel ajal mõtlen kogu aeg, et naise endisest kooselust pärit lapsed ei ole ju minu. Sellele annab ka kogu ümberkaudne suhtumine parasjagu hoogu juurde. Keegi midagi otse ei ütle, küll aga on näha, mida nad minust mõtlevad — luuser, kasvatad teiste lapsi.

See on mind täiesti häirima hakanud, kusjuures enne arvasin, et sellest pole midagi. Naine ise on super, aga kardan, et laste olemasolu hakkab tulevikus suhet segama. Ma ei taha neid endale lähedale lasta, sest nad on võõrad. Vanemad peavad mind ka napakaks — kooselu jätkumisel rikun suhted ema ja isaga.

Olgugi, et see on minu elu, siis ma ikkagi ei sooviks oma vanematega tülis elada. Ema ütles otse, et olen loll. Ei ole ma mingi memmekas, aga juuri ei tahaks läbi ka lõigata, sest hoolimata kõigest on nad minu heaks väga palju teinud ja alati vajadusel olemas olnuud. Lõppkokkuvõttes ei tunne ma enam elust mingit rõõmu. Igalt poolt tuleb kriitikat. Naine räägib ka eksmehest ühte ja teist, kuid ma pole siiani saanud mingit vastust, mida siis mees valesti tegi. Noh, peale selle, et halb mees oli. Samas kõrvalised inimesed räägivad, et täiesti korralik inimene. Olen hakanud kartma, et äkki ise osutun samuti ühel hetkel ilma põhjuseta lihtsalt halvaks inimeseks.