Vaimustav on kogeda erinevaid inimesi. Oleme kõik nii mitmetahulised. Kas pole põnev avastada ja õppida teist tundma päris peensusteni välja? Minu meelest on see imeilus periood. Tihti on see periood ka armumiseks. Ning aeg-ajalt jääb armumine ühepoolseks. See teeb haiget. Tekitab trotsi. Mõni aeg ka alaväärsustunnet. On olukordi, kus lihtsat vastust ei olegi ja on olukordi, kus vastus on liigagi lihtne.

Ma hiljuti sattusin seltskonda, kus räägiti vastuarmastuseta armumisest. Üks näitsik otsis lahendust, kuidas sellest hinges valitsevast ängist vabaneda. Ja enne, kui ma jõudsin oma suu lahti teha, lausus üks vanem daam, et miks sa ei vihka seda inimest, kes su ära põlgas?

Neiu vaatas teda kummastunud pilguga. Seda tegin minagi. Vihata inimest, kellesse oled armunud, on kuidagi vale. Jah, armastusest vihkamiseni on üks väike samm, aga sellegi poolest tundub sellist tunnet endas kanda äärmiselt väär. Kuhu sellega välja jõutakse? Kibestumisse, elutrotsi. Ei, mina ei usu, et see on parim lahendus.

Kuulus laulgi räägib: “Miks elus on alati nõnda, mina armastan sind ja sina teist. Ja see, keda armastad sina, armastab jällegi kedagi teist.” See on Murphy armastuseseaduse saladus ja seda saladust ei tea meist paljud. Ka vanasti öeldi, et lihtsaim viis armumisest üle saada, on keskenduda teise nendele omadustele, mis ei meeldi. Aga kui neid ei ole näiteks?

Mina usun, et saab ka teisiti. Palju leebemalt. Ennast lõhkumata. Midagi head pole võimalik saavutada kurjusega. Olgu, olen naiivne, aga mina usun, et kõik käib läbi armastuse ja hoolivuse, mitte vastupidi. Sul on alati valik. Maha kukkumine pole sinu valik, aga pikali jäämine küll. Viha, negatiivsuse endas kandmine on samuti valik. Tegelikult sa ju ei soovi tunda end halvasti. Tegelikult soovid kleepuvast armumistundest vabaneda nii kiiresti ja efektiivselt, kui vähegi võimalik. Sest sa aktsepteerid elu paratamatust. Ning soovid eluga edasi minna.

Südames hoolid temast ja ei soovi talle halba. Sa tahad aeg-ajalt tõesti mõelda negatiivselt või nö “neada” teda trotsist tema suhtes. Aga, kui teadvustad, siis mõistad, et trotsi tekitab valu. Valu on pelgalt emotsioon. Ja see on juba täiesti egotasand. Egotasandil aga pole armastusest juttugi. Egomängudele alluda on väär. Ego on kasulik ja vajalik küll, aga mitte sellises emotsionaalses seisundis. Teda on vaja, kui on tarvis tahtejõudu eneseteostuseks, oma eesmärgi saavutamiseks jne. Aga armastuse kogemisel pole egole ruumi.

Leppida olukorraga, kus pole vastuarmastust, on lihtsam, kui lubad endal kogeda tänulikkust. Tänulikkus avab kõik uksed ja aknad. Sellel on väga võimas, kandev ja õrn energia. Ole selle kohtumise eest hoopis tänulik. Ta avas sinus ehk mõned omadused, oskused, millest sa enda puhul teadlik polnud. Ole tänulik, et suutis sinus luua või suurendada armastusetunnet. Ole tänulik koosveedetud aja eest. Võib-olla viivuks kogesite armastuseenergiat ja paiskasite seda maailma. Muutsite mikroosakese võrra maailma paremaks. Kas pole vägev mõelda, et muutsite maailma ilusamaks paigaks?

Lisaks kõigele eelnevale on oluline meeles pidada, et paari- ja sõprussuhtes ei ole teine inimene sinu „oma”. Meil kõigil on oma tee ja oma valikud siin elus. Kõik oleme sündinud kindlustamaks oma areng. Meil kõigil on vaba valik. Teiste otsust tuleb aktsepteerida ja austada. Meil pole õigus vihastada, tunda trotsi või pettumust kellegi valikute suhtes. Keegi ei tea kunagi, kuidas teine inimene end tunneb ja millest ajendatult tema enda elus valikuid teeb. Teinekord kohtumegi inimestega vaid viivuks, teadmata milleks kohtumine vajalik oli.

Lõpetuseks, ole nüüd päris aus endaga ja tunnista, et aeg, mis üksteist tundma õppides veetsite, oli ju lõbus! Öeldakse, et valu on korrelatsioonis kogetud rõõmutundega. Kui oli ikka täiega äge, siis on täiega valus ka. Elu on tegelikult aus. Kõik olukorrad ja tegevused lihtsalt ei jookse meie tahtse’. Samas ei saa ka öelda, et midagi on ära võetud, aga asemele pole antud.

Kui hetkel on valus või ebamugav, siis see tähendab, et enne seda oli pagana lahe! Ja seda sa juba tead, et igale mõõnale järgneb tõus ning õigepea on taas täiega äge!

Allikas: Väejõud