Viiendik kooliõpilastest tunneb, et elu pole elamist väärt! Milline roll on siin suhetel ning kuidas neid hoida ja parandada?

Oleme inimestena sotsiaalne liik — suhtlemine on meie elu alus. Miks näib aga ühiskond eeldavat, et igaühel on sünnipäraselt olemas see mitmekesine valik oskuseid, mida nõuab kellegagi sisuka kontakti loomine? Võime märgata palju inimesi, kelle muremõtted, hirmud või vähene usk iseendasse on võrsunud keerukast pere-, sõbra- või romantilisest suhtest. Kuidas saavutada ja hoida paremaid suhteid nii iseenda kui ka lähedastega ja miks see üldse pingutamist väärib?

Vedades noorteorganisatsiooni, olen enim murdnud pead selle üle, kuidas jõuda inimesteni ja leida ühist keelt. Oskus suhelda ning väärtustada ennast ja kaaslasi — see moodustub tegelikult kümnetest õpitud vilumustest. Neid saab arendada nagu muidki oskuseid — vaja on julgeid katsetusi, toetavat eeskuju ning turvalist võimalust harjutada ja eksida.

Kirjutan noore inimesena, kes on suhtluses ning suhetes haiget saanud ja teinud. Kirjutan kirgliku koolitajana, kes võitleb sotsiaalärevusega alati, mil inimeste ees seisab. Noorena, kellest ei ole mööda läinud depressiooniepisoodid või läbipõlemine, ja noorena, kel on olnud elus õnne toetavate suhete näol.

Suhete roll noore elus

Lapsepõlves ja varases nooruses sõltub noore elu ja areng teda ümbritsevatest inimestest ja suhetest. Suheldes õpime maailmast aru saama ja selles toime tulema. See, kuidas teised mind näevad, kujundab seda, kuidas mina ennast näen, ning sellest lähtudes suhestume ja suhtleme ülejäänud maailmaga.

Teadlasedki kinnitavad, et toetavad suhted võimaldavad noortel elukriisidega märkimisväärselt paremini toime tulla.

Viiendik Eesti kooliõpilastest tunneb, et elu ei ole elamist väärt ja üle 10% kogeb enesetapumõtteid. Vähemalt korra on end tahtlikult vigastanud kolmandik noori: üle 27% poistest ja pea 38% tüdrukutest.

Tehnoloogia areng on iga noore taskusse poetanud neile olulisima suhtluskanali. Sotsiaalmeedia võlud, valud ja veebikanaleisse kolinud kius mõjutavad nutimaailma sündinud noori ilmselt rohkem, kui oskab mõista või märgata keegi, kes mäletab elu ilma WiFi-ta.

Suhe enesega on kõikide suhete alus

Õppida iseendaga toime tulema — veel enam, end aktsepteerima ja hindama — see on teekond, mis võtab aega. Kahelda oma oskustes või väärtuses, tunda hirmu eksimuste ees — see on osa elamisest.

Enesekindlusest kiirgavad inimesedki mõtlevad muremõtteid ja näevad endas vigu. Keegi ei ole kaitstud geneetiliste või bioloogiliste apsakate ega negatiivsete mõtete kõverpeegli eest. Kümnete olümpiamedalite võitja Michael Phelps on kõnelnud korduvast depressioonist võistluste järel. Pärast 2012. aasta olümpiat tegi ta päästva otsuse — otsida abi ja minna ravile, sest oli kaotanud tahte elada.

Täiesti okei on tunda, et maailm on sinu vastu ning kõik asjad lähevad valesti — ja seda tunnistada! Endale tunnistamine on lävepakk, millelt teha esimene samm olukorra muutmise poole. Olgu selleks pöördumine spetsialisti poole, toetuse leidmine pere või sõprade ringist, harjumuste muutmine, enesejuhtimise või suhtlemisoskuste arendamine või sootuks midagi muud.

Märka enda sisekõnet

Kuidas ja milliste sõnadega endast mõtled ja enesega räägid. Kas saaksid olla sõbralikum? Mida ütleksid heale sõbrale, kui ta oleks samas olukorras? Mis hoiab sind enesele sama ütlemast?

• Eksimine on lubatud
  

Abistada võib Stephen McCranie’ tõdemus — kes oskab midagi meisterlikult, on selles eksinud rohkem kordi, kui algaja on seda isegi proovinud.

• Emotsioonidega paremini toime tulemise õppimine on vaeva väärt!

Elus on ainult üks asi meie enda kontrolli all — kuidas me reageerime ehk mõtleme ja käitume.

• Tuge pakub oskuste harjutamine

Hingamis- ja lõõgastumisharjutused, ajaplaneerimine, enese motiveerimine, mindfulness kui teadlik kohalolu.

Suhted inimestega enda ümber

Toetavad suhted edendavad head läbisaamist iseenda ja teistega. Ülekohus, osapoolte vajaduste ignoreerimine ning vaimne või füüsiline vägivald suhetes võivad jätta psühholoogilise trauma — see võib inimest mõjutada aastaid, tuues kaasa hirme, ärevust, tõrjutust, suhtlemisprobleeme või hoolimatust enese suhtes.

• Iga suhtluse ja suhtega käib kaasas teadmatus — me ei tea, kuidas käituvad ja reageerivad teised meie ümber. Sellest võrsuv hirm ja ebakindlus on inimlik!
• Oskused märgata, väljendada, juhtida ja toetada emotsioone on alustalad, mis aitavad toime tulla elu ja selle pingetega, ent määravad palju ka suhtlemisel.
• Harjutamist väärivad oskused on aktiivne kuulamine, mina-sõnumid, konfliktide ennetamine ja lahendamine.

Suhted sütitavad, saadavad ja kujundavad meie elu. See, milliseid suhteid milliste mõtetega toidame, loeb määratult palju — ent tasub meeles pidada, et tee toetavate suheteni on tihti käänuline ja täis väljakutseid, eksimusi ja õppimist.

Oma muredega ei ole me eales üksi — alati on keegi, kes on olnud sarnases olukorras. Aina enam loovad noored algatusi, et tõsta teadlikkust vaimse tervise teemade osas, jagada kogemusi ja võidelda stigmatiseerimise vastu, muutes nõnda maailma. Mõttekaaslaste leidmine ja ühine tegutsemine innustab ainulaadsel moel. Tahaksin julgustada igaüht — tasub alati uskuda, et sinu inimesed on olemas.

****

11. oktoobril toimub kell 10–14.30 Tallinna ülikooli Tallinna saalis inspiratsioonipäev noortele “Mul on suhted”, kus kus võetaksegi fookusesse suhted noore inimese elus, kõneldakse suhete olulisusest ja nende mõjust vaimsele tervisele.

Noorte inspiratsioonipäevale “Mul on suhted” on oodatud osalema põhikoolis ja gümnaasiumis õppivad koolinoored ning osalemine on kõigile tasuta. Inspiratsioonipäevale saab end registreerida ja päevakavaga tutvuda Tallinna noorteinfo veebilehel www.tallinn.ee/noorte-inspiratsioonipaev.