1. Kas mul on piisavalt vabadust, et olla mina ise?

Suhe hakkab mõranema sel hetkel, kui hakkate rohkem mõtlema teineteise soovidele ja vajadustele ning täitma neid iseenda soovide ja vajaduste arvelt. Paljudes suhetes algab see esimesest päevast, sest me ju tahame nii väga teisele meeldida ja tema jaoks see kõige parem olla.

Siis harjume partnerile meeltmööda olemisega nii ära, et kaotame iseennast sellesse suhtesse ära ning lõpuks teeme kõik otsused ainult selle põhjal, mis võiks partnerile meeldida ja mis teda õnnelikuks teeks. Arusaadavalt toob see kaasa suure pettumuse ja kibestumuse, aga me ei taju, et need negatiivsed tunded ongi põhjustatud sellest, et oleme iseendast suure tüki ära andnud.

Mida teha? Langeta otsuseid lähtuvalt sellest, mis on sulle endale parim ning lükka kõrvale süütunne selle pärast, et su otsused ei pruugi partnerile meeldida. Keeldu tegemast asju, mida sa ei taha teha, ära osale üritustel, kuhu sa ei taha minna ja võta iga päev vähemalt pool tundi, kus sa saad olla just täpselt sina ise ning teha ainult kõike seda, mis sulle meeldib.

Kuna meile on eluaeg õpetatud, et iseenda eest hoolitsemine on isekas, võtab harjutamine natuke aega. Aga kui mõtled sellele, et iseendaga sõbraks saamine võibki olla see, mis aitab su suhte uuesti rööpasse, siis võib-olla on lihtsam iseenda eest hoolitsema hakata.

2. Kas ma võimaldan oma partnerile samasugust vabadust?

Nüüd, kui sa tead, et sina ise oled kõige tähtsam, on oluline anda ka partnerile samasugune vabadus, et ka tema saaks olla tema ise. Ka siis, kui tema tegevused ja eneseleidmisprotsess sind ei hõlma. Kui ta tahab sporti teha, malet mängida või marke koguda, aga sind see ei huvita, siis jumala eest, las ta teeb seda ja tunneb end sealjuures hästi. Ta saab sellest samasugust energiat nagu sina salsatunnist ja kui kodus lõpuks kokku saate, olete õnnelikud ja rahulolevad.

Iseenda vajaduste täitmise suur boonus on see, et te lõpetate eeldamise ja ootamise, et partner teie elu paremaks teeks ning te lõpetat ka ootamise ja lootmise, et partner teie soovide kohaselt muutuks. Te hakkate oma suhet uueks looma täitsa algusest peale ja mõnusa vabadusetundega.

3. Kas ma nõuan, et kõik oleks perfektne?

Kõikidel on oma nägemus sellest, milline üks kena suhe olema peaks. Millised on sinu eeldused partnerile ja teie suhtele? Ja mis veel tähtsam: kust need ootused ja eeldused tulevad?

Paljudele on eeskujuks nende vanemate abielu - nii heas kui halvas, nii selles, mida nad tahavad oma suhtesse kaasa võtta kui selles, milline see kindlasti olla ei tohiks. Sotsiaalmeedia, romantikafilmid ja parima sõbranna abielu on kõik eeskujud, mille järgi me oma arvamust kujundame, kuigi me väga hästi teame, et kõik ei ole alati nii piltilus kui välja paistab. Me seame endale eesmärgiks, et kõik oleks nii ilus ja kui suhe ei ole algusest peale ideaalne, ei annagi me sellele rohkem võimalust. Asi on selles, et ideaalid ei ole mitte liiga kõrgele taevasse tõstetud, vaid need on lihtsalt liiga kitsastes piirides - teiste järgi seatud limiidid ei luba meie ellu midagi ootamatut või erinevat. Suurt rolli mängib siinkohal meie harjumus kõiki ja kõike kritiseerida, nii et siirdumegi järgmise punkti juurde...

4. Kui tihti ma kritiseerin ennast ja oma partnerit?

Tõenäoliselt iga päev, eks? Ja partner teeb sedasama, eks? See ei olegi kellegi süü, sest selline suhtumine ja käitumine on meile varajasest lapsepõlvest sisse kodeeritud. Me jaotame inimesi nende sõnade ja tegude järgi hadeks ja halbadeks, õigeteks ja valedeks ning seetõttu on perfektsionismil ja kriitikal meie elus väga suur roll.

Tuleb aga meenutada, et kahel inimesel ei ole tõenäoliselt täpselt samasugused ideaalid ning arusaamine perfektsionismist, ka õiget ja valet mõistetakse erinevalt, nii et tulemuseks on paratamatult kahe erineva maailmavaate ja kriitikapunkti sõda, mis muutub eriti intensiivseks, kui kumbki osapool ei ole nõus järele andma.

Lahendus? Ära võitle, vaid võta seda kui võimalust kogeda midagi uut ja põnevat. Ära sildista kohe, et tegu on halvaga, ära tõmbu kaitsesse, vaid mõtle oma peas neutraalselt: "Hmm, see on huvitav. Mis edasi tuleb?"

Pane tähele, kui erinevad on need kaks reaktsiooni ühele lausele:

"Ma ei ole enam meie suhtes nii õnnelik kui varem."

"Ah? Miks? Kuidas? Mida sa silmas pead? Oijah, see on õudne, kas mina olen sinu arust selles süüdi? Kui sa nii arvad, siis sa küll eksid rängalt!"

või

"Ma ei ole enam meie suhtes nii õnnelik kui varem."

"Ahsoo, okei, see on huvitav, räägime sellest pikemalt."

Teine vastus on nii palju kergem ja annab ohtralt võimalusi diskussiooniks. Seal puuduvad hinnang ja kriitika ning see annab sulle võimaluse hinge tõmmata, oma mõtteid korrastada ja edasi liikuda. Kui suhtud kõigesse, mis su teele veereb, huvi ja põnevusega, on su elus nii palju vähem pinget ja negatiivsust.

5. Kuidas me saaks teha nii, et elu oleks jälle lõbus ja tore?

Miks te üldse kokku saite ja jäite? Mis teile teineteise juures meeldis, kuidas te lõbutsesite, mis teid ühendas? Muidugi on laste ja töö kõrvalt seda kõike keerulisem taaselustada, aga kui selle nimel üldse ei pinguta, siis võib minna kuid, nädalaid ja aastaid ilma, et teil oleks võimalust koos naerda ja lustida.

Nii et kasuta igat võimalust, et kallimalt uurida: mida toredat me täna teeme?

Samuti soovitatakse iga päev kõigepealt mõelda oma kallima juures üks asi, mille pärast sa talle tänulik oled ja seejärel see talle ka välja öelda. Püsisuhtes kiputakse kallimat iseenesestmõistetavaks pidama ning head sõnad ja kiitus ununevad täiesti. Need aga on ju need asjad, mis teid algul kokku liitsid.

Allikas: Mindbodygreen