Kui kuulute riskirühma, siis
Peaksite peitveretesti tegema alates 40. eluaastast üle ühe aasta koos digitaalse rektaalse uuringuga ja lisaks tegema koloskoopia koos esimese peitveretestiga ja siis 3 kuni 5 aasta järel.
Alates 50 eluaastast – peitveretest ja digitaalne rektaalne uuring üks kord aastas või üle ühe aasta ning koloskoopia 3 kuni 5 aasta järel.
Kui Te riskirühma ei kuulu, siis tehke peitveretest ja digitaalne rektaalne uuring üle ühe aasta pärast 50. eluaastat ja lisaks koloskoopia või sigmoidoskoopia koos esimese peitveretestiga ja edasi 3 kuni 5 aasta järel.
Koloskoopia:
enamiku polüüpidest saab avastada ja eemaldada instrumendiga, mida nimetatakse kolonoskoobiks. See on painduv, valgustatud torujas instrument, mis viiakse puhastatud soolde päraku kaudu ning mis võimaldab vaadelda soolt seestpoolt.
Protseduur pole valulik, kuid võib olla ebamugav ja seetõttu kasutatakse vajadusel tuimestust. Sigmoidoskoopia: lahtistite või klistiiriga tühjendatud soolde viiakse painduv, valgustatud torujas instrument – sigmoidoskoop - mis võimaldab vaadelda lühemat osa soolest, võimaldades samuti polüüpe eemaldada. Ka see protseduur võib olla ebamugav.
Jämesoole uurimiseks kasutatakse ka röntgenuuringut - kolograafiat e. irrigoskoopiat. Puhastatud soolde viiakse pärasoole kaudu röntgenkontrastset baariumikörti ning tehakse soolest röntgenpildid.
Soolevähki on võimalik ennetada:
vähendage vajadusel loomsete rasvade ja valkude osa toidus
sööge kiudaineterikast toitu
piirake alkoholitarbimist
loobuge suitsetamisest
jälgige oma kehamassi indeksit
võimaldage endale regulaarset ja mitmekülgset füüsilist koormust
konsulteerige perearstiga ravimite tarvitamise üle.
