Sõna “refluks” haiguse nimes tähendab tagasivoolu. Toit, mis on määratud minema ühes suunas söögitorust makku ja sealt edasi kaksteistsõrmiksoolde, seda ei tee. Söögitoru ning mao vahel asub alumine sulgurlihas, mille ülesanne on lasta söödud toit makku, kuid blokeerida selle tagasiminek ülespoole söögitorru. Kui alumine sulgurlihas on mingil põhjusel nõrgenenud, pääseb mao sisu uuesti söögitorru ning tekitab ärritust.
Maomahl, mis seguneb maos toiduga, on tugevalt happeline. Magu ise on söövituse eest kaitstud kaitsekihiga. Söögitoru sisemus sarnaneb aga nahaga ning on happelise refluksi ees kaitsetu. Pidev ärritus viib söögitoru põletikuni ja sealt edasi haavanditeni. Reflukshaigus võib olla alguseks söögitoru ahenemisele, Barret sündroomile, püsivale köhale ja astmale ning söögitoru vähile.
Reflukshaiguse põhjused
Täpset reflukshaiguse tekke põhjust tänapäeval ei teata. Soodumuse korral võivad selle välja tuua ning süvendada mitmed tegurid. Toit mängib refluksihaige kaebuste juures suurt rolli. Tavaliselt kuuluvad välditavate toitude nimekirja rasvased ja vürtsised road, gaseeritud joogid, kange kohv ning tee, piparmünt ja tsitrused. Valed toitumisharjumused aitavad samuti kaasa pidevatele vaevustele. Siia kuulub näiteks söömine vähem kui kolm tundi enne uinumist.
Neile, kes öösiti tihti ebamugavustunde tõttu ärkavad, soovitatakse tõsta voodi peatsit, et vahendada maosisu tagasivoolu. Sundasendis, kummargil töötamine mõjutab toidu liikumist samal põhimõttel kui pikaliolek, surve alumisele sulgurlihasele on suuremgi. Sel juhul on söögitoru suisa allpool kui magu ja refluksi teke soodustatud. Alumist sulgurlihast lõdvestavalt ja seega kõrvetisi soodustavalt mõjuvad suitsetamine ning mitmed ravimid.
Reflukshaiguse oht on alati suurem ülekaalulistel inimestel. Sellisel juhul magu nagu tõstetakse üles ja rõhk alumisele vahelihasele on väga suur. Samal põhjusel esineb kõrvetisi väga sagedasti ka rasedatel. Tihti sagenevad kõrvetised ning muud haigusnähud stressirohketel perioodidel.
Kuidas ravida?
Juba ammustest aegadest on kõrvetiste leevendamiseks kasutatud soodat. See tekitab söögitoru siseküljele kihi, millest maohape läbi ei pääse. Sooda uhutakse sealt aga varsti ära ja kõrvetiste vältimiseks vajab inimene uut annust. Seega sobib rahvameditsiinist tuntud sooda siiski vaid vaevuste leevendamiseks ning “tulekahju” kustutamiseks. Sama lugu on apteegi käsimüügiletis pakutavate antatsiididega. Need on ravimid, mis neutraliseerivad juba olemasolevat maohapet. Leevendavad vaevusi, kuid ei ravi haigust. Toime saabub ka nende puhul kiiresti, kuid kestab vaid mõned tunnid.
Seetõttu peaks inimene, kes kahtlustab endal reflukshaigust, kindlasti pöörduma perearsti poole, kes saab vajadusel määrata patsiendile tõhusa ning vajaliku ravi. Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse gastroskoopiat. Vanaaegsest “piinamismeetodist” on kaasaegsete vahenditega saanud suhteliselt valutu protseduur, mis ei tohiks kellelegi olla takistuseks alustada tõhusa raviga.
Reflukshaiguse ravimiks, mida gastroenteroloog või perearst välja saab kirjutada, on histamiin 2-retseptori blokaatorid. Need on ravimid, mis pidurdavad maohappe eritumist, vähendades selle hulka. Ravikuur kestab 8 kuni 12 nädalat, mille jooksul inimene vabaneb oma hädadest. Kõige kaasaegsemad ning tõhusamad ravimid on prootonpumbainhibiitorid, mis pärsivad samuti maohappe eritumist. Söögitoru limaskesta paranemise ning kaebustest vabanemise tagavad nad kuni 8 nädalaga. Kasutades uusimaid ning efektiivseimaid isomeerseid prootonpumbainhibiitoreid, peab tablette võtma vaid 4 nädalat.
