Mammogramm

 (3)

Mammogramm on rindade uuring, mida kasutatakse nii rinna kasvajate kui ka mittekasvajaliste haiguste avastamiseks ja uurimiseks. Seadet, mis kasutab rindade läbivalgustamiseks ja kujutise saamiseks väikest hulka röntgenkiiri, nimetatakse mammograafiks.

Mammogrammi tegemine on oluline rinnavähi varajaseks avastamiseks, mis on eduka ravi eeldus.

Esimene e baasmammogramm on soovitav teha 35. ja 40. eluaasta vahel. Alates 40. eluaastast tuleks mammogramm teha igal aastal või peale arstiga konsulteerimist ka harvemini. Enne 35. eluaastat tehakse vajadusel tavaliselt ultraheliuuring.

Peaksite teadma, et erinevate arstide arvamused mammogrammi tegemise sageduse kohta võivad erineda.

Kui perearst või günekoloog peab vajalikuks mammogrammi teha, siis annab ta Teile suunamiskirja mammoloogi juurde. Samuti on võimalik kasutada eraarstiabi teenust, siis pole perearsti suunamiskirja tingimata vaja.

Päeval, mil tulete mammogrammi tegema, ärge kasutage ülakeha piirkonnas mingeid kreeme, puudreid, deodorante jmt. Arvestage, et peate vabastama ülakeha riietest ja eemaldama sealt kõik ehted.

Protseduuri ajal surutakse rinnad klaasplaatide vahele. Protseduur võtab aega 15 - 30 minutit ja võib olla ebamugav, kui rinnad on hellad või tundlikud. Seetõttu on soovitav mitte valida uuringu ajaks nädalat enne menstratsiooni.

Normist kõrvalekallete puhul tehakse diagnoosi täpsustamiseks nõelbiopsia, st võetakse nõelaga vajalikust kohast koeproov, mida uuritakse mikroskoobiga ja tehakse vajadusel lisauuringud.

Vaata lisaks Eesti Vähiliidu koduleheküljele: http://www.cancer.ee/
Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon 0 800 2233 igal tööpäeval kella 10-12 ja 18-20
E-mail: vliit@uninet.ee