Rindade kontroll

 (10)

Alates kahekümnendast eluaastast tuleks rindu kontrollida iga kuu.

Regulaarne kontroll annab võimaluse avastada rinnanäärme kasvajaid varasemas staadiumis ja tagab parema raviefekti. On teada, et päris olulise osa tihenditest e tükkidest leiavad mehed - ka kontrollimine võib olla päris meeldiv tegevus.

Eestis on rinnanäärme vähk naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest esikohal - iga aastal diagnoositakse pool tuhat uut juhtu.

Rinnavähi riskitegurid:

Te võite haigestuda ka siis, kui ükski allpool loetletud riskiteguritest teid ei puuduta. Ja teiselt poolt - ligi 90 % naistest ei haigestu, kuigi neil võib olla üks või ka mitu riskitegurit.

  • Mitmesugused naissuguhormoonide (östrogeenide) toimega seotud riskitegurid, mille alla võib liigitada hilise esimese sünnituse, varase menstratsiooni alguse (enne 12. eluaastat), hilise menopausi (pärast 50.eluaastat), ülekaalulisuse - kuna rasvarakud toodavad östrogeeni jne.
  • Perekondlik eelsoodumus - kui esimese ringi sugulastel on olnud rinnavähki - umbes 10% haigestunutest
  • Eluiga - pärast 40.eluaastat tõuseb oht oluliselt
  • suitsetamine, eriti puberteedieas; valed toitumisharjumused - eriti liigse rasva tarbimine, keemiliselt saastatud (n taimekaitsevahenditega) toit jmt
Kuidas kontrollida

Parim aeg kontrolliks on nädal pärast menstruatsiooni algust vannis või dushi all. Menopausis kontrollige end iga kuu ühel ja samal ajal.

Alustage rindade kontrollimist peegli ees. Seiske käed külgedel, seejärel tõstke käed pea kohale ja siis suruge käed puusadele ning pingutage rinnalihaseid.

Järgmiseks kontrollige rindu neid seebise käega läbi katsudes (palpeerides). Seda saab teha mitmel erineval viisil: ringlevate liigutustega, vajutades õrnalt läbi iga sentimeetri ja liikudes sel viisil lähemale rinnanibule või tehes seda pikkade, vertikaalsete liigutustega või liikudes rinnanibude poole suuremate ringidena.Tehke seda nii, nagu mugavam on - eesmärk on läbi katsuda kogu rind.

Siis kummardage kergelt ja katsuge läbi kaenlaalused, kontrollides piirkonda tihendite ja sõlmede suhtes.

Heitke pikali, asetage väike padi selle õla alla, millise poole rinda soovite kontrollida. Pange sama poole käsi pea alla. Teise käega katsuge rinda eelpoolmainitud viisil. Sama protseduuri korrake teise rinnaga. Pigistage õrnalt mõlemat rinnanibu veendumaks, et pole eritisi.

Mida otsida ja tähele panna:

  • Muutusi rinna kujus, suuruses, kontuurides
  • valu või ebamugavustunnet ühes rinnas
  • "tükki", tihendit rinnas või kaenla all, mis erineb teisest rinnast või teisest kaenlaalusest piirkonnast
  • naha värvuse muutust, punetust, turset, sissetõmmet, "kortsumist" või liitumist aluskoega
  • naha pinna muutust - näeb välja nagu apelsinikoor
  • rinnanibu kuju või asendi muutust, sissetõmmet, fiksatsiooni, ekseemi, haavandit
  • eritist rinnanibust, veritsust või leemendust rinnanibu ümbruses.

Kui märkate midagi eelpool loetletust, siis pöörduge kohe arsti poole.

Kui Te midagi leiate, siis ei tähenda see veel vähki - enamus tihenditest ei ole ohtlikud. Kuid ainult arst saab täpselt öelda, millega on tegemist.

Vaata lisaks Eesti Vähiliidu koduleheküljele: http://www.cancer.ee/
Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon 0 800 2233 igal tööpäeval kella 10-12 ja 18-20
E-mail: vliit@uninet.ee