Test: mehelik või naiselik mõtlemine?

 (91)

Märgi ära vastused, mida arvad kõige rohkem enda kohta käivat.

TÄHELEPANU!

Tulemuste arvutamine käib meestel ja naistel mõnevõrra erinevalt. Kõigepealt tuleb lugegeda kokku kõik A-, B- ja C-vastused.

Naised:
iga A-vastus x 15 punkti
iga B-vastus x 5 punkti
iga C-vastus x (-5) punkti

Mehed:
iga A-vastus x 10 punkti
iga B-vastus x 5 punkti
iga C-vastus x (-5) punkti
Iga vastamata jäänud küsimuse eest, või mille vastusevariandid teile ei sobinud, liitke juurde 5 punkti.


1. Kui Sul on vaja lugeda kaarti või linnaplaani, kas Sa:

a. oled kimbatuses ja palud teistelt abi,
b. keerad kaardi enda ees selles suunas, kuhu minema pead,
c. Sulle ei valmista kaardilugemine raskusi.

2. Kui Sul on parajasti käsil keeruka toidu valmistamine ja Sulle helistatakse, kas Sa:

a. jätad raadio mängima, jätkad toidutegemist ja vestled telefoniga,
b. lülitad raadio välja, räägid telefoniga jätkad söögitegemist,
c. lubad helistada tagasi kohe, kui oled söögitegemisega lõpule jõudnud.

3. Kui Su sõbrad tahavad Su uude elukohta esimest korda külla tulla, kuidas Sa nendele teed juhatad? Kas:

a. joonistad kaardi ja lisad sellele õpetuse või lased kellelgi teisel selgitada, kuidas Sinu poole tulla,
b. küsid, milliseid paiku või hooneid nad Sinu elukoha lähedal teavad ja selgitad nende järgi, kuidas nad tulema peaksid,
c. räägid, kuidas tulla: “Sõitke üle silla, pärast esimeset valgusfoori pöörake vasakule ja kaubamaja juurest paremale...”

4. Kui Sul on mõni hea idee, kuidas Sa seda teistele selgitad? Kas Sa:

a. võtad appi pliiatsi, paberi ja kehakeele,
b. räägid oma ideest, kuid võtad appi ka zhestid ja kehakeele,
c. püüad oma ideest rääkides väljenduda selgelt ja konkreetselt.

5. Kui Sa tuled sõbraga kinost, kas Sa tavatsed:

a. kujutleda huvitavamaid stseene vaadatud filmist,
b. rääkida huvitavamatest stseenidest ja meenutada, mida seal räägiti,
c. tsiteerida filmis öeldut.

6. Kas Sa istud kinos tavaliselt:

a. saali parempoolelses servas,
b. Sulle pole koht oluline,
c. saali vasakpoolses servas.

7. Kui Su sõbral on tekkinud probleem mõne kodutehnika aparaadiga, kas Sa:

a. vestled temaga sellest ja tunned talle kaasa,
b. mõtled, kas tunned kedagi, kes võiks teda aidata ja soovitad tal asjatundja poole pöörduda,
c. püüad rikkis aparaati parandada.

8. Kui võõras kohas keegi küsib Sinu käest, kus on põhja suund, kas Sa:

a. ütled, et pole aimugi,
b. mõtled hoolega ja oletad, kuspool see võiks olla,
c. Sa oskod otsekohe osutada põhja suunas.

9. Kui Sul on vaja autot parkida, kuid leitud parkimiskoht on kitsas ja Sa pead sinna manööverdama, kas Sa:

a. lähed otsid koha, kus oleks rohkem ruumi,
b. manöövedad ettevaatlikult juba leitud kohale,
c. Sulle ei valmista sellele kohale sõitmine mingeid raskusi.

10. Kui Sa vaatad parajasti telerit ja telefon heliseb, kas Sa:

a. jätad teleri mängima ja vastad telefonile,
b. vastad telefonile alles siis, kui oled teleri kinni keeranud,
c. lülitad teleri välja, palud teistel vait olla ja vastad telefonile.

11. Kui kuuled raadiost oma lemmiklaulja uut laulu, kas Sa:

a. oled kohe valmis mõnd osa sellest järele laulma,
b. saad laulu mõne fraasi järelelaulmisega hakkma ainult juhul, kui viis on väga lihtne,
c. Sa ei suuda meenutada viisi, kuid mõned sõnad on Sul siiski meeles.

12. Kui Sa midagi ette ennustad, siis:

a. teed seda intuitsiooni põhjal,
b. teed seda olemasoleva informatsiooni ja intuitsiooni põhjal,
c. teed seda faktidele ja statistilistele andmetele toetudes.

13. Kui Sa ei suuda meenutada, kuhu oled pannud oma võtmed, kas Sa:

a. tegeled seni millegi muuga, kuni meenub, kuhu oled need jätnud,
b. tegeled vahepeal millegi muuga ja samal ajal püüad meelde tuletada, kuhu Sa need panna võisid,
c. mõtled hoolega järele ja tuletad meelde kõik eelnenud sammud, et meenuks, kuhu Su võtmed jääda võisid.

14. Kui Sa oled hotellis ja kuuled eemalt sireeni, kas Sa:

a. saad otsekohe aru, kustpoolt see tuleb,
b. saad aru, kustpoolt hääl tuleb, kui sellele keskendud,
c. Sa ei suuda määrata hääle suunda.

15. Kui pidulikul koosviibimisel tutvustatakse Sulle seitset-kaheksat inimest, kas Sa järgmisel päeval:

a. suudad ilma suurema vaevata nende nägusid meenutada,
b. suudad meenutada vaid mõnda üksikut,
c. kõige tõenäolisemalt suudad meenutada vaid nende nimesid.

16. Kui Sul on plaanis koos partneriga maale turismitallu minna, kuid siis selgub, et tema tahab hoopiski mereäärsesse kuurorti sõita, mil moel Sa veenad teda, et Sinu puhkuseplaan on parem? Kas Sa:

a. räägid talle, et Sinule meeldib maal rohkem ja et lastelgi on seal parem olla,
b. kinnitad talle, et juhul, kui tema seekord koos Sinuga maale tuleks, oleksid Sa talle tänulik ja järgmine kord läheksid koos temaga randa,
c. püüad teda veenda faktide abil, kinnitades, et kuna turismitalu on lähemal, on see teie jaoks odavam. Pealegi tead seal olevat head sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused.

17. Kas Sa oma päeva planeerides:

a. kirjutad üles, mida pead päeva jooksul tegema,
b. mõtled läbi, mida pead päeva jooksul tegema,
c. kujutad endale ette inimesi, kellega pead kohtuma, paiku, kuhu pead minema ja asju, mida pead tegema.

18. Kui Su sõber tuleb Sulle oma probleemidest rääkima, kas Sa:

a. oled tema vastu kaastundlik ja püüad teda mõista,
b. lohutad teda, et probleemid paistavad tavaliselt ikka hullemad, kui nad tegelikult on ja soovitad tal asja rahulikult võtta,
c. annad talle nõu, kuidas saaks neid probleeme lahendada.

19. Kui tõenäoliselt Sa märkad, et kahe Sinu abielus sõbra vahel on tekkinud salajane romaan? Kas Sa:

a. märkad seda kindlasti ja juba väga varakult,
b. märkad, kuid tõenäoliselt mitte päris alguses,
c. tõenäoliselt Sa ei märka, mis nende vahel toimub.

20. Mida Sa pead elus oluliseks, kas:

a. harmoonilist kooselu lähedastega ja heade sõprade olemasolu,
b. sõbralikke suhteid teiste inimestega, kuid sealjuures isikliku sõltumatuse säilitamist,
c. suurte eesmärkide poole püüdlemist ja edu saavutamist.

21. Kas Sa eelistaksite töötada:

a. meeldivate inimestega ühtses meeskonns,
b. koos teistega, kuid nii, et Sulle jääb alles Su iseseisvus,
c. üksi omaette.

22. Kas Sa loed kõige meelsamini:

a. romaane ja ilukirjandust,
b. ajalehti ja ajakirju,
c. teatmekirjandust ja biograafiaid.

23. Kui Sa lähed tegema sisseoste, kas Sa:

a. kipud, olenevalt tujust, ostma mitte just igapäevast ja hädapärast kaupa,
b. teed eelnevalt ostuplaani, kuid ei pruugi sellest väga täpselt kinni pidada,
c. loed etikette ja võrdled kaupade hindu.

24. Sul on tavaks minna magama, ärgata üles ja süüa:

a. suvalisel ajal, millal vaid tahtmine tuleb,
b. üldjoontes vastavalt päevaplaanile, kuid mitte kramplikult seda järgides,
c. püüad iga päev ühel ja samal kellaajal ärgata, süüa ja minna magama.

25. Oletame, et Sa oled vahetanud töökohta ja saanud tuttavaks oma uute töökaaslastega. Üks nendest helistab Sinu mobiilile, Sina:

a. tunned tema hääle otsekohe ära,
b. tunned ta hääle ära, kui olete omavahel pisut vestelnud,
c. enamasti ei tunne Sa inimesi hääle järgi ära.

26. Kui Sa kellegagi vaidlema lähed, kas Sind häirib kõige enam, kui:

a. teine inimene ei vasta Su küsimustele või jääb päris vait,
b. teine inimene ei saa aru Sinu seisukohtadest,
c. teine inimene keerutab ja meelitab Sinult Su seisukohti välja.

27. Kuidas Sa koolis õigekirja ja kirjanditega hakkama said, kas:

a. need olid Sinu jaoks üsna lihtsad,
b. ühega neist tulid üsna hästi toime, teisega kippus raskusi olema,
c. Sa ei saanud nende asjadega hästi hakkama.

28. Kuidas Sa tuled toime tantsimise või muusika järgi liikumisega, kas:

a. tunnetad muusikat hästi, kui sammud selged, läheb kõik libedasti
b. mõne harjutuste või tantsuga tuled toime, kuid teistega mitte,
c. Sul on rütmis liikumisega raskusi.

29. Kas Sa tunned loomade hääli kergesti ära ja oskad neid ka järele teha?

a. see ei õnnestu kuigi hästi,
b. saad enam-vähem hakkama,
c. Sul tuleb see hästi välja.

30. Pärast pikka tööpäeva Sa enamasti tahad:

a. rääkida sõpradele või pereliikmetele, kuidas Sul päev möödus,
b. kuulata, kuidas möödus Sinu sõprade või pereliikmete päev,
c. lugeda ajalehti ja vaadata telerit, kuid kindlasti mitte rääkida.

Üle 300 punkti – ülimalt naiselik mõtlemine.
185 – 300 punkti – naiselik mõtlemine.
155 – 180 punkti – üleminekuosa.
5 – 150 punkti – mehelik mõtlemine.
0 punkti ja alla selle – ülimalt mehelik mõtlemine.

Mehed saavad tavaliselt 0 – 180 punkti ja naised 150 – 300 punkti. Tulemus alla 150 punkti osutab peamiselt mehelikule mõtlemisele. Mida lähemale 0-le tulemus on, seda maskuliinsem on inimene ja seda kõrgem on tõenäoliselt tema testosteroonitase. Niisugustel inimestel on hea analüüsivõime, nad on loogilise mõtlemisega, distsiplineeritud ja hästi organiseeritud. Mida lähemale 0-le on tulemus, seda vähem on nad mõjutatud emotsioonidest.

Tulemus, mis on üle 180 punkti, osutab põhiliselt naiselikule mõtlemisele. Mida suurem on punktisumma, seda feminiinsem on inimene, seda andekam on ta nii kunsti, muusika kui ka teistel loomingulistel aladel. Suurema punktisummaga inimestel on parem intuitsioon ja otsuste langetamisel toetuvad nad enamasti oma sisetundele.

Mehed, kes koguvad vähem kui 0 punkti, on ülimalt mehelikud.

Naised, kes koguvad üle 300 punkti, on ülimalt naiselikud.

Ülimalt mehelikud mehed ja ülimalt naiselikud naised on nii vastandlikud, et neid ei ühenda miski peale selle, et nende koduplaneet on Emake Maa.

Punktisumma 150 – 180 sobib nii meestele kui naistele. Nende inimeste mõtlemine ei ole ei selgelt mehelik ega ka selgelt naiselik. Tavaliselt on need inimesed paindliku mõtlemisega. Koos nendega on hea koos töötada ja probleeme lahendada.

Test on tõlgitud Allan ja Barbara Pease raamatust “Why men don´t listen & Women can´t read maps” (1999)

Loe edasi Ajud ei olegi sootud