Testisetest ehk munandite kontroll

 (2)

Munandeid võiks kontrollida iga kuu. See on lihtne ja pole aeganõudev, võttes vaid paar minutit.

Munandite kontroll aitab varakult avastada kasvajaid. Testisekasvaja areng toimub sageli vaevusteta, mis haigusest märku võiksid anda. Eelkõige on ohustatud 15- 35 a mehed. Eestis diagnoositakse igal aastal 20 kuni 30 uut testisekasvaja juhtu. Avastamata ja ravimata kasvaja võib anda siirdeid, mis teevad ravimise raskemaks.

Riskifaktoriteks on laskumata munandid (ka siis, kui munand on kirurgiliselt paigutatud õigesse kohta), munandi alaareng, mõned geneetilised muutused, traumad, mumps ja naissuguhormoone sisaldavate ravimite tarvitamine.

Levinuimaks haiguse tunnuseks on väike, valutu tükk munandis või veidi suurenenud munand. Teisteks võimalikeks haigustunnusteks on raskustunne munandikotis, tuim valu alakõhus või kubemes, kiire vedeliku või vere kogunemine munandikotti, veri uriinis ja rindade suurenemine. Sarnased tunnused võivad kaasneda ka infektsioonide ja teiste mittekasvajaliste haigustega va.viimane neist. Kasvaja levimisel või suurenemisel võivad tekkida valud seljas, raskused hingamisel, pais neeruvaagnas, köha, valud rinnus jm.

Parim aeg kontrolliks on pesemise ajal vannis või duši all või vahetult pärast seda, nahk on siis pehme ja lõdvestunud. Seebine nahk teeb protseduuri lihtsamaks.

Kontrolli mõlemat munandit eraldi - seda tuleb teha õrnalt ja mõlema käega.

Pöidlad asetsevad munandi peal, sõrmed all.

Rullige munand õrnalt pöialde ja sõrmede vahelt läbi.

Otsige suuruse, kuju ja konsistentsi muutusi ning kõvemaid tükke, liikuvat moodustist, mis meenutab näiteks hernest.

Üks munand võib olla veidi suurem kui teine ja asetseda veidi kõrgemal või madalamal teisest - see on normaalne.

Munandi üla- ja tagaosas leiate köietaolise struktuuriga munandimanuse, mille ülesanne on koguda ja transportida spermat - seda ei tasu kasvajaks pidada.

Vaadake üle ka peenis, otsige ka sealt kõvemaid tükke või valutavaid kohti ja põletikus karvafolliikuleid, mis võivad olla sugulisel teel levivate haiguste tunnusteks.

Kui leiate kõvemaid tükke, valusaid kohti, suuruse, kuju, konsistentsi või muid eelpool kirjeldatud haigusele viitavaid muutusi, pöörduge kohe arsti poole.

Millegi kahtlase leidmine ei tähenda vähki - diagnoosi paneb siiski ainult arst.

Varane probleemide avastamine ja ravi võimaldab üldjuhul säilitada nii erektsiooni kui viljastamisvõime.

Vaata lisaks Eesti Vähiliidu koduleheküljele: http://www.cancer.ee/
Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefon 0 800 2233 igal tööpäeval kella 10-12 ja 18-20
E-mail: vliit@uninet.ee