Vere kolesteroolisisalduse test

 (3)

Kui sageli peaks vere kolesteroolisisaldust kontrollima?

Kui esimesel mõõtmisel on tase normis, oleks hea mõõta vere kolesteroolitaset iga viie aasta järel alates 20. eluaastast. Seda võib teha ka sagedamini, kui tekib kahtlusi oma tervise suhtes.

Vähemalt üks kord aastas peaksite kolesteroolitaset kontrollima juhul kui:

  • Teil on kolesteroolitase üle 5 millimooli liitris (mmol/l),
  • on kõrgenenud vererõhk,
  • suitsetate
  • perekonnas on alla 55 eluaasta vanuses esinenud südameinfarkti, ajuinfarkti või äkksurma juhte.
Lastel on kolesteroolitaseme hindamine vajalik vaid päriliku vere kolesteroolisisalduse suurenemise korral perekonnas.

Kolesterooli leidub kõigis rakkudes ja see on eluks vajalik aine, kuid liigses koguses põhjustab tervisehäireid. Enamik inimesi ei märka mingeid hoiatavaid haigustunnuseid. Kolesteroolitaseme määramine on lihtne. Isegi kui arvud osutuvad suuremaks oodatuist, on neid võimalik vähendada ja ühtlasi alandada südamehaiguste riski.

Üld- ehk totaalkolesterooli tähistatakse tavaliselt chol või S-Chol ja koosneb see kolmest põhiosast:

  • suure tihedusega lipoproteiinidest, mida nimetatakse ka heaks kolesterooliks ja tähistatakse lühendiga HDL .
  • madala tihedusega lipoproteiinidest - lühendatult LDL
  • väga madala tihedusega lipoproteiinidest - lühendatult VLDL jt.

Kolesteroolitaset saab määrata perearsti juures, südamehaiguste ennetamise kabinettides jm.

Vereproov võetakse tavaliselt veenist, harvemini sõrmest.

Enne analüüsi peab olema 12 tundi söömata ja joomata, vett võib aga juua. Vältima peaks kolesteroolitaset mõjutavaid ravimeid 24 tundi enne proovi - konsulteeri kindlasti eelnevalt arstiga, kui parajasti ravimeid tarvitad. Samuti ei tohi tarbida alkoholi.

Tulemused ja normaalne kolesteroolitase

Üld- e totaalkolesterool (chol) normaalne alla 5 mmol/l
hea kolesterool Chol-HDL üle 1,0 mmol/l
Chol-LDL alla 3,0 mmol/l

Naistel tõuseb üldkolesterooli tase menopausis ning hea kolesterooli HDL tase langeb postmenopausis - mõlemad ilmingud pole tervisele head.

Rasedusega kaasnev üldkolesterooli taseme tõus on normaalne.

Kõrgenenud üldkolesterooli hulk, eriti üle 6 mmol/l ja/või alanenud hea kolesterooli HDL hulk tõstavad oluliselt ateroskleroosi ja südame- ning ajuinfarkti ohtu, eriti koos suitsetamise, kõrgenenud vererõhu ja ülekaalulisusega.

Liiga kõrged või madalad väärtused võivad viidata ka erinevatele haigustele, nende kohta küsi infot arstilt. Pärilik kolesteroolitaseme kõrgenemine esineb ühel inimesel kolmesajast. Siis ei piisa ainult dieetravist ja kasutatakse ka ravimeid.

Mida teha?

Tavaliselt tingib kõrge üldkolesteroolitaseme ebatervislik toitumine - seetõttu on soovitav arstiga nõu pidades

  • muuta toitumisharjumusi
  • ülekaalulisuse puhul langetada kehakaalu
  • liikuda regulaarselt, tegeleda pool tundi päevas kehalise treeninguga, tervisespordiga.

Alanenud hea kolesterooli HDL taseme puhul kehtivad eelpool mainitud soovitused, lisaks soovitatakse suitsetamisest loobuda.

Kui kolesteroolitase ei normaliseeru või on algselt väga kõrge, määrab arst vastava medikamentravi.

Kolesteroolitaset alandav tervislik toitumine

Eelistada tuleks kala ja kalatooteid, kanaliha (nahata), puu- ja köögivilju, kaunvilju (ube, herneid), teraviljatooteid (leiba, riisi, makarone, müslit) ja taimeõli. Aitab ka küüslauk (paar küüslauguküünt päevas või kapslitena). Mõõdukalt tuleks tarbida lahjat loomaliha, linnuliha, lahjemaid piimasaadusi, pähkleid. Piirama peab suhkru, soola, loomsete rasvade ja alkoholi tarbimist.

Praadimisele eelistage grillimist, röstimist, hautamist. Sööge rohkesti puu- ja juurvilju, iga päev täisteraleiba, vähemalt paar korda nädalas kala- ja kanatoite. Kannukohv tõstab kolesteroolitaset, filtrikohvi mõõdukas tarbimine - kuni neli tassi päevas - seda ei mõjuta. Kohvi ja teed on soovitav juua suhkruta, koore asemel kasutage piima. Eriti hea on juua rohelist teed selle flavonoididerikkuse tõttu. Loobuda või oluliselt piirata tuleks kiirtoidu söömist.