Selleks mõned meelespead:

Lapsed: Ära jäta lapsi veekogu ääres järelevalveta. Uppuv laps ei tee häält, räägi oma lapsele veega seonduvatest ohtudest ja õpeta, kuidas vees käituda.

Veesõidukid: Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.

Alkohol: Ära lase purjus sõpra vette! Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata.

Tundmatu veekogu:
Ära hüppa tundmatus kohas vette! Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi.

Eakad:
Vanusega kaasnevad terviseriskid, samuti ei ole eakam inimene enam nii kiire reaktsiooniga või sama tugev kui nooruses. Ujumiseks tasub valida turvalised, ametliku valvega ujumiskohad, võtta kaasa ka sõber ning ujuda pigem kaldale lähemal nii, et jalad ulatuksid põhja, juhuks kui jaks lõppeb. Oma tervisesse tuleks alati suhtuda realistlikult ja arvestada võimalike krooniliste haigustega.

Kuum ilm ja auto:
päikese käes seisva auto salong muutub üsna kiirelt tulikuumaks. Ära jäta lapsi ega lemmikloomi kuuma ilmaga autosse, ka mitte lühikeseks ajaks. Ka see lühike aeg võib autos olija jaoks olla liiga pikk.

Mida teha, kui oled uppumisohus?

  • Hüüa appi
  • Püüa mitte sattuda paanikasse — ole rahulik ja ära rabele
  • Vaata ringi ujuvate esemete järele
  • Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes
  • Riided ja isegi saapad võivad sul aidata veepinnal püsida
  • Kui kallas on lähedal, uju kaldale