Rattamatka eesmärk leppige omavahel kokku enne selle algust


Rattamatka eesmärk leppige omavahel kokku enne selle algust
Maa ja mere piiril

Kui sa kuulud nende sekka, kes ei pea jalgrattal liikumist masohhismiks, vaid arvab seda hedonistliku eluviisi juurde kuuluvat, võid avastada enda jaoks hoopis teistsuguse Eesti, kui seni autoaknast näinud oled.

Üksi või kahekesi rattaretkel liikudes pole kuigi keeruline valikuid teha, aga kui peate plaani minna veidi suurema seltskonnaga, on soovitatav enne eesmärk kokku leppida: kas tahate läbida võimalikult palju kilomeetreid või on kõigil soov vaadata, mida huvitavat ümbruses leidub. Liiga erinevate eesmärkidega rattaseltskond killustub ja meeleolu pole see, mida tahaksite. Marsruuti planeerides tasub ka võimalikud ööbimispaigad ette valmis mõelda.

Kolme päeva varustus rattale ja liikuma!

Meie esimene telkimisöö rattamatkal, mis kulges maa ja mere piiril ning viis Võsu alevikust Narva-Jõesuuni, möödus imekaunil Letipea neemel, kus luigepaar koos poegadega päikeseloojangust põlevas merevees etenduse andis. Ja kui polnuks eelnevat teavet, ei oleks osanud kahtlustadagi, et selles looduskaunis kohas toimus 1976. aasta 8. augustil verine konflikt puhkavate tööliste ja joobes NSV Liidu piirivalvurite vahel. Ka teine öö Saka mõisa telkimisplatsil oli mõnus-lõõgastav.
Peab ütlema, et igalt poolt ei saanud nii otse sõita, kui lootsime, ja nii mõnigi meeldiv pooljuhuslik kohtumine kujunes pikemaks, kui plaanida oskasime. Nii saigi tänu mõnedele ootamatutele ümberpõigetele raja pikkuseks 202 kilomeetrit. Rahulikus tempos sõiduaega oli kolm päeva, mis algasid kella kümne paiku hommikul ja lõppesid seitsme ajal õhtul. Rattakummid puudutasid ka metsavahelist muldteed, mis kohati porine, aga enamasti tuli hakkama saada kruusa- või asfaltkattega kõrvalteedel. Kahjuks ei õnnestunud vältida ka suurt trassi, sellel väntasime ühel korral, kui muud teed pidi polnud võimalik edasi liikuda. Tasasele maastikule pakkusid vaheldust mitmed järsud ja pikad langused-tõusud, mida oskad oodata Eesti lõunapoolses osas, Põhja-Eestis, pakkusid need üllatusi.

Kalame talus asuva Richard Sagritsa majamuuseumi õuel on mitmed huvitavad skulptuurid


Kohti, mille juures peatuda ja millele pilk peale heita, jääb marsruudile mitmeid: Altja võrgukuurid, Vainupea kirik, Kalame talus asuv Richard Sagritsa majamuuseum, Toolse ordulinnus, Letipea neem, Purtse kindluselamu, Saka mõisapark, meretorn, rand ja juga, Valaste juga, Toila Oru park.
Auto juurde, mille jätsime rattaretke alguspunkti Võsule, peab ka kuidagi saama. Mõistagi võib vahemaa ratastel läbida, meie tellisime hea tuttava appi, kes meile retke lõpp-punkti Narva-Jõesuusse järele tuli.

Kalame talus asuva Richard Sagritsa majamuuseumi õuel on mitmed huvitavad skulptuurid

Põhja-Kõrvemaal karjub vaikus kõrva
Põhja-Kõrvemaa maastik annab aktiivse puhkuse nautlejale unustamatu elamuse, eriti suve teisel poolel. Rattasõit värviküllaste raba- ja metsamaastike vahel on lõõgastav.

Jussi kanarbikunõmm

Sellel rattamatkal kilomeetreid ei neela, sai kokku lepitud. See on hetke nautimise retk, mõtlesime. Lõputuna näiv Jussi kanarbikunõmm, arvukalt järvesid, vaikus. No ja siis see liiv! Seda jätkub pea kõikidele teedele nii palju, et sa teise päeva pärastlõunal läbi oleksid ja ei tea mitmendast liivasest tõusust üles rühkides väsimust tunneksid. Nii kujuneski matk tõepoolest hetke nautimise retkeks. Selle hetke nautimiseks, kui oled järjekordsest liivasest tõusust ratta koos varustusega üles vändanud. Siis on aega märgata kõrval laiuvat raba või veesilma.

Põhja-Kõrvemaa


Nõukogude ajal oli ka see lapike maad eestlastele suletud – Kõrvemaal laiutas nõukogude suurtükiväe polügoon.

Nõukogude armeest jäänud varemed Põhja-Kõrvemaal

Nüüd leiab seal õige koha see teeline, kes vahelduseks linna- ja olmekärale oma mõtteid kuulata tahab. Vaikus karjub kõrva.

Tallinlase jaoks algab Kõrvemaale jõudmiseks üks võimalik marsruut Balti jaamast, kus saab rattad koos varustusega rongile tõsta, et väljuda Kehras ja sealt läbi metsade Pillapalusse vändata.

Elroni rongis on koht ka jalgrattastele

See on küla, mis rajati Eesti Vabariigi esimesel iseseisvuse perioodil ja mille tüüpprojekti järgi rajatud talud nüüd poolunes oma päevi õhtusse veeretavad. Sealt pole Kõrvemaa radadeni enam palju. Matka võib lõpetada Aegviidus, et sealt rongiga tagasi pealinna jõuda. Rattaga läbimiseks jääb 40–70 kilomeetrit – sõltub teie valikutest: kas kulgete otsemaid radu pidi või sõidate maastiku risti-rästi läbi.

Miljoni-vaatega öömaja