Apteeker: mees, ära pea kunagi normaalseks, kui midagi on tervisega korrast ära

Eesti mehe kõige tavapärasem terviseviga on seotud südamega. Tervisemure võib avalduda liiga kõrge vererõhuna või hullemal juhul südamepuudulikkusena. Eesti meeste tervisemuredest ja erinevatest võimalustest, kuidas neid ennetada ja leevendada, räägib Benu apteegi farmatseut Lauri Baar.

Apteekri sõnul on kõrge vererõhu korral – eriti, kui see pole järsku tekkinud – üldjuhul üsna raske aru saada, et midagi valesti oleks. “Pigem võib aru saada, et midagi on valesti, kui vererõhk üle pika aja normi piiridesse saadakse. Sel juhul võib tekkida nõrkustunne või peapööritus,” kirjeldab farmatseut Baar. “Lisaks võib märk kõrgest vererõhust olla ka pidev peavalu või pingutuse tagajärjel tekkiv peavalu ja nõrkus või pearinglus, sealhulgas võib pingutuseks olla ka liiga kiiresti püsti tõusmine,” viitab apteeker. Tema sõnul tähendab südamepuudulikkus, et süda ei suuda piisaval määral tööd teha ning kõige tavalisem, kuidas seda ära tunda, on tunne, nagu ei saaks piisavalt õhku.

Lisaks südamele kimbutavad mehi eesnäärmehaigused

Meesapteekri sõnul on meestel väga sage haigus ka eesnäärmega seotu. “Tavalisteks sümptomiteks on sel juhul pidev urineerimistunne, pitsitustunne alakõhus või väga pikk urineerimisaeg või kusejuha ahenemine,” kirjeldab Lauri Baar. Lisaks võib tema sõnul eesnäärmepõletik tekitada põletikku ka teistes kehaosades. Üsna levinud on, et kui tuntakse valu teistes liigestes – näiteks põlvedes või õlgades –, võib tegelik põhjus peituda hoopis eesnäärmes, mis on väga pikka aega haige olnud.

“Kindlasti võib mehel olla ka haigusi, mis ei ole otseselt katsutavad ehk on seotud vaimuga,” tõdeb farmatseut. Nende äratundmine on apteekri sõnul kindlasti raskem ja individuaalsem. Kui on ikkagi pidevalt tunne, et elu on raske ning mõttetu või kui tahaks tihti tarvitada midagi joovastavat, võiks uurida psühholoogilise abi järele. “Internetist saab ka anonüümselt oma murede kohta teavet ning kahjuks on sellised vaevused tänapäeva ühiskonnas aina levinumad, mistõttu ei peaks piinlikkust tundma, kui võib abi vaja minna,” julgustab Lauri Baar mehi abi küsima.

Apteek ei ole vaid retseptiravimite müügikoht

Meesapteekri sõnul kogeb ta tihti suhtumist, kus eriti mehed näevad apteeki vaid paigana, kuhu retseptiravimitele järele minna. “Tegelikult võib apteeki külastada juba seetõttu, et mugavalt mõõta oma tervisenäitajaid, näiteks D-vitamiini taset või oma kehakoostist (palju on lihasmassi ja palju rasva),” kirjeldab farmatseut. Tema sõnul peaks ka apteeki külastama, et ennetada haigeks jäämist: võtta vitamiine, mineraale, tervist turgutavaid vahendeid. “Põhimõtteliselt saab apteegist enamiku vaevuste vastu abivahendi või siis lihtsalt head nõu, kui on tervisega seotud mure meelel.”

“Kui inimene sööb korralikult köögivilju ja toitub tervislikult, ei ole tal vaja vitamiine lisaks võtta. Aga kui paljud seda tänapäeval teevad? Meestega arutades kerkib esile pigem päevakava, kus pole oma toitumise jälgimisele väga aega anda – päevad mööduvad tihti kohvi juues, võib-olla ka suitsetades ning paljudel lõpevad õhtud tugeva trenniga,” ilmestab Lauri Baar vitamiinivaegust tekitavat olukorda. Tema sõnul on sel juhul päris selge, et vitamiinid pigem aitavad inimest.

Skandinaavia mehed elavad Eesti mehest kauem tänu targemale tervisekäitumisele

Farmatseudi sõnul on Skandinaavia mehed kindlasti Eesti meestest terviseteadlikumad, aga tuleb arvestada, et neil on olnud pikemalt aega oma kultuuriruumis tegeleda inimese heaoluga. Eestis on inimese kui indiviidi heaolule tähelepanu pööratud väga lühikest aega. Apteeker Baar tõdeb, et Skandinaavia mehed jälgivad rohkem oma tervisenäitajaid, vaktsineerivad ennast tihedamini, kasutavad meestele loodud looduslikke kosmeetikatooteid jne.

“Kuid õnneks areneb ka meie meeste üldine teadlikkus tervisest ja heaolust – selle tõestuseks on meeste suurenenud huvi nii suitsetamisest loobumise kui ka kehalise koormuse toetamise vastu, soetades erinevaid mineraale või taastavaid vahendeid,” rõõmustab Lauri Baar. Tema sõnul ei tundu pikk eluiga võib-olla tublile Eesti töömehele esmatähtis, ent tasuks mõelda oma lähedastele – me kõik tahame oma vanemaid näha veel kaua ja tervena.

Ära jää ootama, et äkki häda läheb üle

“Mõistlik mees peab lugu enda tervisest, kuid see pole ta kinnisidee. Ta üritab vältida haigestumist korraliku toitumisega või selle puudumisel toidulisandite tarvitamisega, võimaluse korral teeb aeg-ajalt sporti ja tunneb elust rõõmu,” võtab meesapteeker kokku eeskujuliku tervisekäitumise.
“Kui sa tunned, et midagi on enesetundega valesti, siis mine perearsti juurde – ära kindlasti jää ootama, et äkki häda läheb üle. Nagu autogi, mis hakkab ootamatult kolisema, toob hooletu edasi rühkimine vaid suuremat kahju,” sõnab Lauri Baar. Kindlasti tuleks tema sõnul oma kalendrisse panna kirja kohtumine kord aastas perearsti ja hambaarsti juures. “Ära pea kunagi normaalseks, kui midagi on tervisega korrast ära. Eesti mees on olnud tubli pingutamaks oma pere heaolu nimel – sama tublidust oskab ta kindlasti näidata ka oma tervise nimel,” usub apteeker Lauri Baar ja julgustab, et aasta lõpus võiks iga mees korra iseendale tervise ülevaatuse teha.