Puust ja punaseks: millist kaitset pakuvad erinevad maskid?


Puust ja punaseks: millist kaitset pakuvad erinevad maskid?
Kolmekihilised kaitsemaskid

Kaitsemaskide kasutamise kohta levib palju infot, mis on kohati vastukäiv ja segadust tekitav. Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar selgitab, millised on eri tüüpi maskid ja kuidas tuleks neid õigesti kasutada, et kasu asemel endale mitte kahju teha.

Apteekri sõnul küsivad apteegikülastajad tihti erinevate maski tüüpide ja nende kaitsevõime kohta, sest müügil on eri tüüpi maske – madalama kaitsevõimega nn tolmumaskidest kuni meditsiiniliste maskideni. „Tavakasutuse jaoks tagavad apteegis müügil olevatest maskidest parima kaitse kolmekihilised kaitsemaskid, mis suudavad filtreerida vähemalt 98 protsenti õhus levivatest osakestest ja mille terviseamet on kandnud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse,” selgitab Baar ning lisab, et neid on praegu saadaval kõikides Benu apteekides üle Eesti.

„Samuti on müügil mõnevõrra madalama kaitsetasemega maskid, mis võimaldab igaühel teha endale sobilik valik. Need ei sobi küll haiglates kasutamiseks, ent tavainimestele avalikes kohtades, kus otsest lähikokkupuudet nakatunuga ei ole, pakub mask kaitset,” räägib Baar.

Tema sõnul tuleks meditsiiniseadmena registreeritud maskide pealt otsida märget BFE, mis näitab bakterite filtreerimise efektiivsust ehk mitut protsenti õhus leiduvatest osakestest mask suudab kinni pidada. Respiraatori tüüpi kaitsemaskide puhul on kasutusel liigitus FFP, mis jagab maskid kolme kategooriasse, millest FFP3 tase on kõige kõrgem. „Nn tolmumaskideks kutsutakse FFP1 tüüpi maske. Need maskid suudavad kinni hoida kuni 80 protsenti õhus leiduvatest osakestest ja kaitsta kandjat, kui näiteks viiruseosake on süljepiisa või tolmuosakese küljes,” selgitab Baar.

Seotud lood:

Ainult õige kasutus tagab kaitse

Apteeker rõhutab, et kaitset pakub mask üksnes siis, kui seda õigesti kasutada. „Enne maski pakendist välja võtmist tuleks esmalt pesta või desinfitseerida käed ja alles seejärel mask näole asetada. Seda tuleb teha nii, et nii suu kui ka nina oleksid kaetud. Maski ninapealne vormitav osa tuleb fikseerida vastu nina,” räägib Baar.

Tema sõnul võib erinevate maskide kasutusaeg kõikuda kahest tunnist kümne tunnini. „Enamiku kaitsemaskide puhul on soovituslik kasutusaeg keskmiselt kolm tundi, ent täpne aeg tuleks alati pakendilt välja selgitada,” rõhutab Baar. Samuti tuleb maski vahetada, kui selle sisemusse või välispinnale satuvad pritsmed (nt köhimise või aevastamise korral) või kui saadakse kokku haigete ja seejärel riskirühma kuuluvate inimestega.

„Maski eemaldades tuleb võimalusel kinni võtta ainult kinnitusaasadest, et vältida kokkupuudet maski pinnaga, millel võivad olla viiruseosakesed. Kasutatud mask tuleb visata eelistatavalt suletavasse prügikasti, et vältida nakkuse edasikandumise võimalust. Seejärel tuleb kindlasti puhastada käed, kuna nendele võib olla sattunud haigustekitajad,” selgitab Baar. „Maskid on üldjuhul mõeldud ühekordseks kasutamiseks, kuna desinfintseerimine kahjustab nende materjali, mistõttu nende võime haigustekitajaid filtreerida väheneb.”

Sagedasemad vead, mida inimesed kipuvad maske kandes tegema, on Baari sõnul nina katmata jätmine, maski lõua alla tõmbamine ja maski eemaldamine näiteks telefoniga rääkimiseks ning seejärel mustade kätega maski tagasi panemine. „Üldreegel on, et maski ei tohiks kandmise ajal ära võtta ega puudutada,” räägib Baar. „Ja mis on samuti oluline – maski kandes tuleb jälgida oma enesetunnet, mask ei tohiks tekitada õhupuudust ega panna hingeldama.”