Unimed Unekeskuse unenõustaja ja -tehnik Kene Vernik puutub patsientide uneprobleemidega tegeledes tihti kokku erinevate väärarusaamadega, mis inimestel unega seoses tekkinud on. Siin on nendest seitse levinumat, mida unenõustaja ümber lükkab.

Inimene vajab öösiti keskmiselt kaheksa tundi und.

Inimese uni on väga individuaalne. Uneteadlased ütlevad, et inimene vajab päevaseks funktsioneerimiseks keskmiselt 6,5 kuni 9 tundi und. See ei ütle meile väga palju ja kõige paremini näitab meie unekvaliteeti ja unevajadust meie päevane enesetunne.

Seega, ei ole õige öelda, et me kõik vajaksime vähemalt 8 tundi und. Isegi, kui me magame 8 tundi ja meie tegelik vajadus on hoopis 10 tundi, siis see 8 meid ei aita. Need, kes vajavad aga oluliselt vähem, ei pea end kindlasti suruma kaheksaks tunniks voodisse.

Meie bioloogilise unekella loovad meie esivanemad – geenidel on suur mõju. Unevajadust mõjutavad ka meie vaimne ja füüsiline tervislik seisund, toitumine, kehaline aktiivsus, keskkond, unehügieen ning vanus.

Mida vanemaks inimene saab, seda vähem und ta vajab.

Viimased teadusuuringud ütlevad, et vanemate inimeste uni on palju mõjutatud sellest, kuidas me noorena oleme maganud. Kui me oleme oma und lõhkunud erinevate põhjustega, siis meie üldine tervis on saanud kannatada. Miks on jäänud siiski selline ettekujutus? Tuuakse välja, et vanusega väheneb meie unehormooni, melatoniini tootmine, mis võib mõjutada meie und. Teiseks põhjuseks tuuakse välja vanemate inimeste halvenenud tervis, mis ei lase magada. On toodud välja ka see, et vanemate inimeste unehügieen on väga halb. Pidevalt pikutatakse päevasel ajal, mis ei ole kasulik öisele unele. Uinakud on olulised, kuid nad ei tohi olla väga pikad.

Uinumisprobleemide korral aitab unerohi.

Unerohu kuritarvitamine ja valede annuste võtmine rikub und. On väga oluline, et meie rohu kasutamist jälgiks arst. Unerohu pikaldane tarbimine tekitab uue unehäire, mille nimeks on unetus. Näiteks lühitoimelised uinutid panevad meid magama, kuid ravi mõju kadudes äratavad meid vastu hommikut üles. Selle tagajärjel õpib keha ärkama varavalges. Keha harjub ainega ega suuda enam oma bioloogilist und säilitada. Ehk siis, kui uinuti maha võtta, tekib võõrutus ja keha nõuab seda juurde, jäädes uinutisõltuvusse.

Norskamine on tavaline ja kahjutu probleem.

Uneteadlastele on norskamine märk sellest, et inimesel võib esineda öine hingamishäire. Öine hingamishäire hoiab meie keha tugevas hapnikupuuduses ja see hakkab meie tervist valusalt lõhkuma – tekib kõrge vererõhk, päevane enesetunne halveneb, alanevad kognitiivsed võimed ja mälu funktsioon, esineb unisust ja väsimust. Norskamine ei ole kahjutu, vaid võib olla ühe väga raske unehäire sümptom.

Teismelised, kes armastavad palju ja kaua magada, on lihtsalt laisad.

Kindlasti on teismelisi, kes on laisad, kuid neid kaitseb ka nende enda keha. Nimelt alates 11. eluaastast aktiveerub meie unekell hiljem, kogu uni liigub 1–1,5 tundi hilisemaks. Noortel toimuvad suured muutused kehas, hormoonide töös ja selle tõttu nende uni tekib hiljem. Uneteadlased soovitavad juba üsna rangelt kehtestada koolis 11–18-aastastele õpilastele hilisem kooliaeg, vastasel juhul jäävad meie noored liiga pikaks ajaks unevõlga, mis tõsiselt hävitab nende tervist.

Päevased uinakud on ajaraisk ja nendest ei ole palju kasu.

Päevaseid uinakuid tuleb teha õigel ajal ja õige pikkusega. Kui me tahame säilitada oma õhtust und, siis soovitatakse teha powernap'e ehk lühiuinakuid, mis võiksid kesta kuni 25 minutit. Selle ajaga ei jõua inimene sügavasse unne ega riku ära oma öist unegraafikut. Lühiuinakut võib teha igapäevaselt, soovitatavalt enne lõunat vahemikus kl 12–14.

Kui unetunde on oluliselt vähem öösel, kas siis reisimise või öötöö tõttu, siis soovitatakse teha tsükliuinakuid, mis kestavad 1,5 tundi. Selle ajaga jõuab inimene ka sügavasse unne, mis annab talle piisavalt energiat. Tsükliuinakut ei tohiks teha siis, kui me soovime õhtul õigel ajal magama jääda. Pikad uinakud lõhuvad meie und öösel, raskendatud on magama jäämine. Tsükliuinak võiks samuti toimuda enne lõunat või vahetult enne öötööd õhtul.

Lammaste lugemineaitab paremini uinuda.

Viimased andmed uneseminaridelt kinnitavad fakti, et lammaste lugemine tekitab hoopis ärevust. Seega on see tegevus mittesoovituslik. Tegelikult on see üsna loogiline – kui me alustame mingi asja lugemist ja soovime sisimas, et numbrid ikka õigesti järjestuksid, siis me peame keskenduma ja see nõuab juba aktiivsemat ajutegevust, mis hoiab meid ärksana. Seega jätame lammaste lugemise ja selle asemel võiksime hoopis keskenduda hingamisele.

Jaga
Kommentaarid