„Laste ravimiteadlikkust on Eestis väga vähe uuritud, kuid ravimite kasutamisega seotud erinevaid aspekte, k.a erinevaid ohte, on vajalik teadvustada juba võimalikult varases nooruses, et täiskasvanuna oleks vähem ravimite ebaratsionaalset kasutamist. Samavõrra oluline on ravimite ohutu kasutamine eakate inimeste poolt. Arvestades apteekrite järjest suurenevat rolli esmatasandi tervishoius, tuleb lähtuvalt patsiendi huvidest leida neid võimalusi, kuidas veelgi tõhustada proviisorite koostööd meditsiinisüsteemi teiste osadega.

BENU apteekide juhi Kaidi Kelti sõnul on kõik tänavu stipendiumi pälvinud tööd huvitavad mitte pelgalt erialaasjatundjatele, vaid tõstatavad väga praktilisi küsimusi koos soovituslike lahendustega, mille abil tervishoiuteenuse kvaliteedi tõusule kaasa aidata.

„Need teadustööd annavad kindlasti oma panuse Eesti farmaatsiateaduse arengusse ja teisalt on kasulikud ka erasektorile, tõstatades neid teemasid, millele ka meie apteekrid saavad oma igapäevatöös tähelepanu pöörata,” märkis Kaidi Kelt.

Jekaterina Maksimovitš uuris Tartu Veeriku kooli kahe kooliastme – 9–12 aastat ja 13–16 aastat – laste ravimiteadlikkust. Tööst selgub, et üldiselt olid õpilaste teadmised ravimite ja sagedasemate haiguste kohta heal tasemel ning lapsed teadsid ravimite puhul nii nende kasulikkusest kui ka võimalikest ohtudest. Samas leiab autor, et tarvis oleks arendada ravimitemaatika käsitlemist koolis ning tuleks piirata ravimite kättesaadavuse võimalusi kodusest ravimikapist.

Indrek Ventmanni uurimistöö koondas endas Tartu elanike arvamusi apteegist ja apteegiteenindusest. Töö analüüsib kokku kahel kümnendil – 1993, 2005 ja 2015 – Tartu inimeste seas läbi viidud küsitluste tulemusi. Uurimusest nähtub, et kasvanud on nii proviisorite kui ka apteekide koostöö teiste tervishoiusüsteemi osadega, samas võiks see olla tänasest veelgi tõhusam ja patsienti enam toetavam.

Kolmas stipendiumi pälvinud tudeng Veera Bobrova käsitles ravimite ohutut kasutamist eakatel Soome patsientidel. Mitmete uuringute väitel soodustab personaalne pakendamine ravimite ohutut kasutamist, parandab ravikvaliteeti ja vähendab hospitaliseerimise sagedust. Oma uurimistöös leidis töö autor, et lisaks ravimite personaalsele pakendamisele on oluline jälgida ka patsiendi vanusest lähtuvat ravimite sobivust. Selleks on välja töötatud rahvusvahelised andmebaasid, mille kasutamine nii Soomes kui ka Eestis peaks tulevikus olema tervishoiutöötajate igapäevapraktika.

Jaga
Kommentaarid