127 kg kaalunud Hander Latt: kõige raskem on jõudmine arusaamiseni, et on vaja oma harjumusi muuta


127 kg kaalunud Hander Latt: kõige raskem on jõudmine arusaamiseni, et on vaja oma harjumusi muuta
Hander LattFoto: Sander Saard

Probleem, kus saadakse kaal kontrolli alla, kuid ootamatuste tõttu elus kaal jälle tõuseb ehk kõrgemalegi, on tuttav paljudele. Raske on alla võtta, aga samas kerge tagasi juurde võtta. Seitse meest ehk Pontsikud võtsid nõuks üheskoos kaalu langetama hakata ning mehed jagavad avameelselt oma kaalutõusu põhjuseid ning teekonda tervislikuma eluni, et teisigi mehi motiveerida.

Pontsikute liige Hander Latt tõdeb, et on ennegi kaalust alla võtnud, peamiselt oma naise toel, kuid kui naine jäi lapseootele, treeningud lõppesid ja toitumine oli vabam, tulid mehe kilod riburadapidi tagasi. Handeri sõnul on probleem peamiselt teadmatuses — me elame infokülluses ja kord kinnitatakse, et muna on kasulik, siis jällegi, et muna on kahjulik. Kus on tõde ja mis on tegelikult jätkusuutlik tervislik toitumine?

“Tubli” poiss sööb seda, mida pakutakse…

Hander meenutab, et kõhn oli ta viimati kaitseväes, 18-aastaselt kaaludes umbes 85-90 kilogrammi. Kaal hakkas kogunema pärast sealt lahkumist, tasa ja targu. Ta naljatab, et on terve elu olnud tubli poiss ja toitu ei ole valinud. “Kõhtu on täitnud alati see, mida pakutakse või mida hing on parasjagu ihaldanud,” ütleb ta.

Hander tõdeb, et nooremas eas ta ei lasknud kellelegi oma toitumist kommenteerida, rääkimata siis selle reguleerimisest. “Sõin seda, mida parasjagu soovisin ja nii palju, kui tahtmist oli,” märgib ta. Elades aga koos isehakanud toitumisspetsialisti ja treeneriga, on raske jääda kindlaks valikutele, mis ülekaalulisel kaalu kasvatavad. Nii hakkas ta 2016. aastal esimest korda ülekaaluga tõsiselt võitlema ning saavutas kaalulanguse 127 kilolt 104 kiloni. See juhtus siis, kui tema naine tegi lõpu tema juhuslikule toiduvalikule ja üüratutele kogustele. Kui tema sütitaja ja tagantutsitaja jäi paari esimese lapse ootele, katkestas naine treeningud ning toitus tugevamalt kui varem. See puudutas paratamatult ka Handerit ennast — ta jättis treeningud ja lõpetas tarbitava toidu ning koguste jälgimise. Vaikselt lisandusid menüüsse maiustused ning nisujahu sisaldavad toidukorrad. Nelja aastaga olid kilod tagasi…

Seotud lood:

Tee püsiva elustiilimuutuseni

2020. aasta suvel saavutas ta oma maksimaalseks kaaluks 122-125 kilogrammi. Pontsikute projektiga liitus Hander just seetõttu, et oli asjad nii käest lasknud, et toitumine oli taas noorusaegade tasemel. Ta ei tee saladust, et talle maitsevad sellised kaalutõusu tagajad nagu praekartulid, makaroniroad, koogid, pirukad, šokolaad, magusad karastusjoogid. Ja muidugi meeldib talle süüa neid isu täitumiseni ja janu kustumiseni.

Praegu kuulab toitumise ja treeningute osas Hander vastu vaidlemata Pontsikute treener Lemmo Jaanuse juhiseid. “Samas arutan kõik soovitused läbi ka oma naisega — ka tema on olnud varasemas elus kaaluga kimpus ja ma tean, et tema nõuanded põhinevad kogemustel ning on suunatud just püsivale elustiili muutmisele, mitte kiiretele tulemusele,” usub ta, et just see tagab edu. Pontsikute projekti alguses 120 kg kaaluv mees kaalub tänaseks 112 kg ehk kaalulangus projektis on olnud 8 kg.

Põhiline ja kõige olulisem muudatus tema menüüs on lihtne. Ei suhkrule ja ei nisujahutoodetele. Ei suhkrule tähendab ka karastusjoogi asendumist vee ning rohelise teega.

Ta tõdeb, et tervisliku toitumise teeb raskeks kaalu langus. “Neil päevil, kui olen teinud rasket trenni või tarbinud kaloreid oluliselt vähem kui kulutanud, tabab mind piinav magusaisu. Õnneks olen leidnud mooduse, kuidas sellega toime tulla. Tarbin põhitoidus vähem süsivesikuid ja magusaisu saabudes luban endale piiramatult puuvilju. Nii hoian süsivesikute osa oma toidus tasakaalus. Eriliselt lemmikud on hetkel mandariinid ja õunad,” jagab ta oma nippe ja tõdeb, et võiks arvata, et kui ta lisaks põhitoitu rohkem häid süsivesikuid (nt tatar), siis ei tabaks teda hullutavad magusaisud. Kahjuks on see läbi proovitud ja Handeri magusaisu see variant kontrolli all ei hoia.

Toitumismaailm on tihti vastuoluline ja arusaamatu

Hander tõdeb, et pole varem mõelnudki toitumisnõustaja juurde minna ja tunnistab, et kõige raskem on selleni jõudmine, et on vaja oma harjumusi muuta — aru saada, et praegune toitumine ei ole okei. “Kui selle teadmiseni on jõutud, siis selgub päris kiirelt, et inimene tegelikult ei tea, mida ja milliseid muudatusi tuleks üldse teha. Infot selle kohta, mis on tervislik ja mittetervislik, vohab igal pool. Ükspäev leiab artikli sellest, et muna on kahjulik, teine päev sellest, et muna on kasulik,” on ta hämmeldunud, et meie infoväli toitumise ja treenimise teemadel on lai, kohati vastuoluline ja arusaamatu.

Seepärast läks Hander Maarja Lemberi juurde toitumiscoaching’usse, kus viie konsultatsiooni ja kolme kuu jooksul pannakse põhi teadmistele ja oskustele, kuidas enda ebakasulikke harjumusi püsivalt muuta. Lember töötab kliinilise toitumisterapeudina Tallinna Lastehaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja pakub toitumiscoching’ut Health Clinicus. Oma igapäevatöös tegeleb ta eelkõige haiguspuhuste eridieetidega ja toitmisraviga alatoitumuse puhul. Erialase hariduse (Nutrition & Dietetics, BSc) omandas ta Surrey Ülikoolis Inglismaal.

“Reeglitest ja muudatustest kinnipidamine ei ole üldjuhul raske, pigem on nendeni jõudmine kohati ületamatult keeruline,” toob Hander välja oma murekoha. Maarja Lemberi juures tundis Hander enda sõnul, et temaga tegeletakse personaalselt — nõuandeid ja soovitusi anti just tema eripärasid ja harjumusi arvestades. “Tunnen ennast pärast coaching’ut toitumise ja toidu teemal pädevama ja julgemana,” rõõmustab ta. “Sain aru, et ma ei tea tegelikult toitumisest ja toidust kuigi palju. Samas andis juurde indu sellest teemast rohkem teada saada ja sellest lähtuda.”

Hander jõudis jälile, et tema valesti toitumisel oli laias laastus kolm põhjust.

  • Harjumused — juba lapsepõlvekodus ei tehtud valikuid tervisliku ja mittetervisliku toidu vahel. Handeri sõnul söödi seda, mida parasjagu oli.
  • Teadmatus — mehel puudusid teadmised, mis toidud mõjuvad kehakaalule halvasti. “Muidugi olin kuulnud, et sai ja šokolaad ja rasvased toidud ei ole tervisele head, aga mis see ühele tervele mehele ikka teeb? Teised ka ju sõid kõike,” märgib ta.
  • Ükskõiksus — toitumise teema ei olnud Handerile oluline ega ka mitte huvitav. Varem ta sõi lihtsalt seda, mis maitses ja mille isu oli.

Ka Maarja Lember kinnitab, et tema eesmärk ei ole inimesele anda mingit toitumiskava või dieeti, vaid teadmised ja oskused, kuidas igapäevaelus tuvastada võimalikke ebakasulikke harjumusi ning neid püsivalt muuta. “Toitumiscoaching ei ütle, mida teha, vaid toetab muutuste püsival elluviimisel,” selgitab ta.

Ta kinnitab, et söömise muutmiseks peab vaatama inimest kui tervikut, igapäevast elustiili, harjumust ja keskkonda, kus ta elab. Probleem pole ainult toitumises — on ka väga palju muid tegureid, mis mõjutavad toitumisalaseid valikuid ja otsuseid, sealhulgas emotsionaalne, vaimne ja suhtealane tervis.

Praegune Handeri menüü:

  • Hommikusöök: omlett kolmest munast, kõrvale värske kurk või tomat
  • Vahepala: õun ja banaan
  • Lõunasöök: kuna lõunasöögi sööb ta kodust väljaspool, siis tuleb teha sööklas pakutavast parimad valikud — supid, värsked salatid, tatraroad, ühepajatoit, liha juurviljadega. Vahepala: õun ja banaan
  • Õhtusöök: erinevad aurutatud juurviljad (mida asendab vahel värske salat) vahelduvate lihadega: sea-, kana-, veiseliha ja lõhe.
  • Vahepala: mandariinid