Annad endast parima, aga kaal ikka ei lange? Tõenäoliselt on süüdi üks neist suurtest komistuskividest

 (8)
Annad endast parima, aga kaal ikka ei lange? Tõenäoliselt on süüdi üks neist suurtest komistuskividest
Foto: Shutterstock

Tänapäeva inimkonnas valitseb üks suur probleem, mis näitab pidevalt vaid süvenemise märke. See probleem on ülekaalulisus ja rasvumine. Ülekaaluliseks peetakse inimest, kelle kehamassiindeks jääb vahemikku 25-29,9. Rasvunud inimese kehamassiindeks on üle 30. Liigne kehakaal on probleemiks üle terve maailma ning ka Eestis puudutab see aastalt aastale aina rohkem inimesi.

Juba 3 aastat tagasi tõi Tervise Arengu Instituut välja, et iga teine eestlane on ülekaaluline ja nagu selgus 2018. aastal avaldatud laste rasvumise seireuuringu tulemustest, on kurb tõsiasi, et iga neljas 1. klassi laps on ülekaaluline või rasvunud.

Hea on see, et inimesed siiski pole ükskõiksed ja soovivad oma lisakilodest vabaneda. Veebilehe mondovo.com andmetel on Google otsingu populaarsuselt seitsmes küsimus „Kuidas kaotada kaalu?“. Sellele vasteks saab alati tohutul hulgal erinevaid soovitusi, kuid vahet pole, kas proovitakse mõnda populaarset dieeti, toitumiskava või toitumisnõustaja teenuseid, väga palju siiski loobutakse ja ebaõnnestutakse. Kuid miks see nii on? Arutlesime Fitlap.ee toitumiskava kasutaja May-Britt Koopiga, kes on aastaga langetanud 36 kg, millised võiksid olla need suurimad komistuskivid kaalulangetamise teel ja kuidas saaks neid vältida.

Ajapuudus

Tänapäeva inimesel on alati kiire — töö, kool, pere, hobid ja igasugused muud toimetused võtavad nii palju aega ära, et toidu valmistamise jaoks seda enam ei jätku. Seetõttu kasutatakse tihti võimalusi osta poest valmistoit, käia väljas söömas või tellida toit toidukulleriga koju. Paraku aga sisaldavad tihtipeale kiir- ja valmistoidud palju lisaaineid, soola ja suhkrut. Seega ise toitu valmistada on igal juhul alati tervislikum, sest siis on teada, mida see täpselt sisaldab.

Seotud lood:

Üks hea viis on ahjus küpsetamine, sest siis saab toidu valmimise ajal tegeleda muude asjadega. Tasub teha mitu portsu korraga, siis ei pea iga päev söögitegemisele aega kulutama. Samuti on hea võtta eelmise päeva õhtusööki järgmisel päeval tööle lõunaks kaasa. Ja kui tõesti polegi aega midagi valmistada, siis näiteks kodujuustu ja puuvilja ostmine ei võta sugugi kauem aega, kui oodata valmistoiduleti ees oma korda küsida endale üks grillkana. Seega on asi siiski valikutes. Tegelikult on poes väga palju tooteid, mida saab kiirelt haarata ja millest saab panna kokku tervisliku ja toitainete poolest tasakaalustatud eine.

Puudus lähedaste toetusest

Kui inimene on otsustanud hakata kaalu langetama, osutub tihti keeruliseks panna mõistma lähedasi, miks seda tehakse ja milleks see vajalik on. Väga levinud on olukorrad, kus minnes külla vanematele või vanavanematele, ootab ees lookas laud ja koos einestamist saadab pidevalt lause „Ah, mis see väike tükk ikka halba teeb?“. Sellistel puhkudel on oluline endale kindlaks jääda ja selgitada lähedastele, et kaalu langetamine on väga oluline ning seda kõike tehakse enda tervise nimel. Sama tuleb teha ka siis, kui oma toidukarbiga tööle minna ja kolleegid selle üle nalja viskavad. Alguses tuleb ehk enda eest natuke võidelda, kuid tavaliselt peagi inimesed siiski mõistavad ning kui hakatakse ka tulemusi nägema, siis tekib hoopis imetlus.

Üsna sageli on kaalulangetaja ka olukorras, kus ülejäänud pere ei soovi toitumist muuta. Sellisel juhul tuleb samuti oma seisukohti teistele selgitada, kuid ei tohiks olla liialt pealetükkiv. Oluline on tervislikku toitu alati ka perele pakkuda ja küll nad siis tasapisi harjuvad. Inimestel on tihti eelarvamus, et tervislik toit tähendab maitsetuid juurvilju, kuid tegelikult võib see olla lihtne kodune toit, oleneb lihtsalt, millest ja kuidas see valmistatud on.

Emotsionaalne söömine

Loe veel

Ülekaal tekib ikka sellest, et toidust saadakse rohkem energiat, kui ära suudetakse kulutada. Ja see energia liig tuleb sageli sellest, et inimene lisaks tavapärastele einetele ennast ka toiduga premeerib, karistab või lohutab. Sellisel juhul on tegemist emotsionaalse söömisega ning see võib põhjustada väga kiiret kaalu tõusu. Emotsionaalse söömise puhul ulatuvad tihti põhjused inimese lapsepõlve ning seda ongi raske muuta. Sellest lahti saamine nõuab palju mõttetööd: tuleb aru saada, mis seda põhjustab ning üritada sellest vabaneda. Inimene, kes on kimpus emotsionaalse söömisega, peaks enne toidupala haaramist endalt küsima, kas ta tõesti hetkel vajab seda toitu või vajab ta emotsiooni, mida ta saab selle toidu söömisest. Kui tuleb tunne, et jälle oleks vaja midagi suhu panna, tuleks leida endale mõni tegevus, olgu selleks siis käsitöö, raamatu lugemine või jalutuskäik. See ei pruugi olla lihtne, kuid tuleb eelkõige iseenda jaoks asjad selgeks mõelda ja endale kindlaks jääda.

Kõige olulisem on aru saada, miks on vaja kaalu langetada ja seejärel leida endas tahe seda teha. Just tahe on see liikumapanev jõud ning kui päriselt tahta, siis on see kõik võimalik.

Allikas: Fitlap blogi