1.Ei söö piisavalt tihti?

Soovitav on süüa päevas kolm suurt toidukorda ning sinna vahele 2-3 vahepala. Kui sellest kinni ei pea, võib keha viia end säästurežiimile, sest ei tea, millal on taas toitu oodata. Proovi süüa sageli, kuid väiksema portsjoni. Kui piisavalt sageli ei söö, on oht ka kiusatustele järele anda ning endale aru andmata ostad näljatunde ajel šokolaadi või kiirtoidu.

2. Väldid teatud toite?

Kui proovid pikka aega teatud toiduaineid vältida, võib kehal tekkida vajalike ainete puudus. Soovitav on järgida taldrikumudelit, tarbida kõiki toiduaineid, kuid pidada piiri kogustega.

3. Sööd liiga vähe?

Igal inimesel on teatud toidukogus, mida vajab kaalu säilitamiseks ning süües sellest päevas 500 kcal vähem, langeb ka kaal. Paljud inimesed soovivad aga kaalust kiiresti alla saada ning seepärast tarbivad veelgi vähem kaloreid päevas. Oluline on jälgida, et söödud kalorite arv naistel on vähemalt 1200 kcal ning meestel vähemalt 1500 kcal. Vähem süües tekib kehas soovitule vastupidine reaktsioon. Saades liiga vähe energiat, asub keha seda salvestama, et „rasked ajad“ üle elada. Tee oma kehale teene, väldi näljutamist. Söö selle asemel piisavalt ning liigu ja treeni.

4. Ülehindad treeningutega kulutatud kaloreid?

Käies näiteks 30 minutit keskmises tempos, kulutad 90 kcal ehk selleks, et teenida välja 200-grammine pitsa (ca 500 kcal), peaksid viis päeva kõndima 30 minutit või kõndima 2,5 tundi järjest. Liikumine ja treenimine on küll väga hea, kuid veelgi olulisem on jälgida oma söödavat toitu ning püsida soovitatud kalorite piirides.

5. Alahindad oma söödavaid koguseid?

Kui kaal ei alane, on peamine põhjus liiga palju söömine. Kui elaksid üksikul saarel ilma toiduta, ei tekiks sul kaalu langetamisega arvatavasti probleeme, seega miks ei peaks kaal praegu alanema? Viimaste aastakümnete jooksul on inimeste portsjonite arv märgatavalt kasvanud. Näiteks varasem suur jook McDonaldsis annab nüüd vaevalt keskmise mõõdu välja. Seega sööd arvatavasti liiga palju, hinnates oma toidukogust valesti. Kaalulangetamise alguses on seepärast soovitav kogused üle kaaluda, nii saad kõige täpsema tulemuse ning õpid silmaga kogust õigemini hindama.

6. Arvad, et sööd tervislikult?

Vähe rasva, vähe süsivesikuid, täisteratooted jne. Tegelikkuses ei pruugi pakendi reklaamil olev päris paika pidada. Näiteks väherasvased tooted sisaldavad rohkem suhkrut või tehislikke magusaineid, mis annavad organismis vastupidise efekti. Eelista ajaloolist toitu, millega meie organism on harjunud, sest uuringud on näidanud, et moodsate haiguste põhjused on moodsas toidus, mis ei ole meile tegelikult omane. Parem on puhtad toorained, korralik rasv ning piisavalt vett.

7. Treenid liiga kõvasti?

Kaalu alandamist plaanides lubavad inimesed ka kõvasti treenima hakata. Üks viga liigse treenimise puhul on see, et keha ei saa taastuda. Kuid taastumine on just oluline, sest lihaste ülesehitus toimub puhkuse ajal. Teine oht on liigse treenimise puhul kiire väsimine ning treeningutele käega löömine ehk parem tasa ja targu vaikselt eesmärgi suunas liikuda, nii saad ka paremad ja pikajalisemad tulemused.

8. Üksluine toit?

Kaalu alanemine toimub sageli etappidena, alguses on kaalu langus kiirem, et seejärel mingil ajal aeglustuda. Kui keha jääb pikemalt pidama mingile kaalule, võib ta olla selle kaaluga mingil ajal harjunud, pidades seda normaalkaaluks. Isegi kui kaal seisab paigal, võivad ümbermõõdud siiski väheneda. Seepärast mõõda end aegajalt mõõdulindiga, nii saad parema tulemuse kui ainult kaalunumbreid jälgides. Keha harjub paljude asjadega ehk kui sööd pikemat aega sarnast toitu, sama suuri portsjoneid ning liigud sama palju, harjub keha selle mustriga ning sobitab end selle järgi. Seepärast pead tegema mingi muutuse, kas sööma midagi vähem või rohkem või muutma oma liikumisharjumusi ehk lihtsalt keha harjumuspärasest mustrist „äratama“, et ta hakkaks taas rohkem rasva põletama.

9. Tarbid liiga vähe vedelikku?

Organismi veevajadus on 28–35ml kehakaalu kg kohta. Näiteks 60kg kaaluval inimesel on päevane veevajadus seega 2,4 liitrit. Põhikogus veest saadakse toiduga. Enim vett saadakse puu- ja köögiviljadest, suppidest, teest, kohvist, mahladest, karastusjookidest. Lisaks sellele peaksime jooma vähemalt 1,5 liitrit vedelikku päevas. Vesi aitab puhastada organismi jääkainetest, transpordib toitaineid ning hapnikku, reguleerib keha temperatuuri, aitab parandada energia omandamist toidust ning kalorite põletamist, tekitab kiiremini täiskõhutunde ning vähendab nälga.

• Magad liiga vähe?
• Tarbid mingeid ravimeid?
• Kodune temperatuur toas on liiga kõrge?
• Tarbid liiga palju juustu või piimatooteid?
• Sööd liiga vähe valke?
• Sööd liiga vähe rasva?
• Tarbid toiduaineid, mis sisaldavad peidetud süsivesikuid/suhkrut?