Ära lükka enam edasi: kõige parem aeg treenimise alustamiseks on just praegu
“See ei ole ju mulle, seal on kõik juba väga heas vormis.”
“Ma olen nii vana, kõik teised on seal noored.”
“Mulle ei meeldi tantsida ja karata, tahaks rahulikult trenni teha.”
“Spordiklubis on nii palju rahvast, ma ei oska midagi teha, teised vahivad, et kes see loll on.”
Tegelikult ei ole need arvamused loomulikult õiged ja paljud on seda ise ka teada saanud. Näiteks mäletan täpselt, kuidas üks ennast vanemaks naiseks pidav inimene sai spordiklubiga liitudes teada, et temavanuseid on spordiklubis palju ja ta ei olegi ainus.
Tihti on need hirmud tegelikult põhjendamata. Need on saanud alguse mõnest infoallikast, mitte ilmtingimata reaalsest oma kogemusest. Oma kogemus võib tihti näidata, et spordiklubi ei ole mingi eliitinimeste koht, vaid seal on täiesti tavalisi inimesi, nagu sina ja mina, iga erineva tausta, eesmärgi ja treenitusega.
Kas selleks, et trenni tegemist alustada, on vaja üldse spordiklubiga liituda?
Inimene, kes ei ole kunagi trenni teinud või tegi viimati 20 aastat tagasi sporti, on oma treenituse poolest halvas vormis. Ta ei pea hakkama tegema kohe esimesel päeval mõnda vinget rühmatreeningut või jõusaalis rassima. Tema jaoks võib olla isegi kõndimine trenn.
Näiteks mu vanaema, kes ei ole kunagi trenni teinud, hakkas alles hiljuti tegema kepikõndi. Ta sai oma tütrelt selleks sobivad kepid, uuris natuke teiste arvamust kepikõnni kohta ja nii ta käibki nüüd aeg-ajalt kõndimas. Ei ole ilmtingimata vaja alati spordiklubiga liituda.
Kui treenituse tase tõuseb, võib saada kõndimisest hoopis kõnd-jooks stiilis treening. Natuke aega kõnnid, natuke aega jooksed. Teed sellisel moel intervalltreeningut. Mõne aja pärast teed juba pikemat jooksu. Ja seejärel võid juba terviserajal ka natuke erinevaid jõutreeningu elemente jooksvalt sisse lisada.
Paljud inimesed valivad endale trenniks spordiklubi asemel hoopis jalgrattasõidu või rulluisutamise. Miks mitte! Nende vahenditega on võimalik suurepärase vastupidavuse arendada ning ka oma kehakoostist märkimisväärselt parandada.
Samamoodi on võimalik hankida koju soodsad ja lihtsad treeningvahendid ja hakata hoopis kodus trenni tegema. Positiivseks küljeks sellisel juhul on see, et ajakulu liiklemiseks on olematu ja treeningkoormuse võib mitmele korrale päeva jooksul tükeldada.
Täiesti tavalised treeningvahendid nagu näiteks kummilindid, kergemad hantlid, võimlemismatt ja fitpall võivad juba asja ära ajada. Nende vahenditega saab teha koduselt suurepärase trenni. Ei pea modernset treeningkeskkonda otsima.
Kui tahad spordiklubiga ikkagi liituda, siis kuidas endale õige leida?
Ma saan enda kogemusest rääkida, kuidas ma näiteks Arctic Sport Clubiga liitusin. Kõigepealt jätsin ma neile enda kontaktandmed, mille peale mind mulle sobival päeval kohale kutsuti. Keegi müügiosakonnast tutvustas mulle klubi — rühmatreeninguid, garderoobi, jõusaali ja palju muud.
Seejärel rääkisime erinevatest pakettidest ja otsisime välja, mis mulle kõige rohkem sobiks. Mulle sobis antud hetkel hommikuti trennis käia ja mulle oli väga oluline soodne hind. Selline pakett mulle välja otsitigi. Kohe alguses sain ka tasuta personaaltreeneriga enda eesmärkidest rääkida.
Põhimõtteliselt sobiks algajale kõigepealt otsida välja endale kõige parema asukohaga spordiklubi ning võtta selle meeskonnaga ühendust, et saaks külas käia ja erinevate võimalustega tutvuda.
Sulle võivad mõned muud näitajad spordiklubi juures olla olulisemad kui mulle. Need tuleks läbi mõelda. Näiteks kas saalid on ülerahvastatud või on sinu eelistustele piisavalt ruumi? Kas spordiklubis on kvaliteetsed treenerid? Millised treeningvahendid saadaval on? Kas klubis on ka ujula ja erinevad basseinitrennid?
Kui spordiklubi valik on tehtud, tasuks kindlasti minna algul personaaltreeneri juurde jutule ja teha selgeks, mis eesmärgid endal on ja kuidas neid võimalikult efektiivselt ja turvaliselt saavutada.
Kuidas leida trenni tegemiseks aega?
Väga inimlik on otsida kogu aeg millegi alustamiseks selleks õiget aega. Sageli on see aga lihtsalt üks segav tegur ja välja imetud põhjendus. See aitab vältida uuendusi ja riske, see aitab meil mugavustsoonis püsida. Tihti ollakse perfektsionistid ja kardetakse ebaõnnestumist, piinlikkust ja kriitikat. Selline mõtteviis aga takistab meil arenemast ja uusi häid tegevusi proovimast.
Mingit perfektset aega alustamiseks aga ei ole. Alati on meil mingid väljakutsed: tööd on palju, lapsed nõuavad oma aja, elukaaslane tahab midagi teha, sõbrad kutsuvad välja, põlv ja selg valutavad, keha on väsinud, enesehinnang on madal jne. Mõni hetk võib olla parem kui teine, aga kui neid hetki ootama jääda, siis saame väga vähe tehtud.
Kõige parem aeg trenni alustamiseks on praegu. Sa ise pead endale aja looma, keegi teine ei anna sulle seda. Sa pead alustama ja siis järjest edasi tegutsema. Tee esimene samm, et hirmudest läbi murda. Astu korraks mugavusest välja.
Vaata oma prioriteetide nimekiri üle. Millised tegevused loovad sulle kõige rohkem heaolu? Alusta väga vaikselt, leia kasvõi natuke aega trenni tegemiseks. Ära mõtle, et sul on vaja ideaalset trenni, tee midagi lihtsat. Alguses ongi ebamugav, aga kui harjumus tekib, siis läheb lihtsamaks. Kui võimalik, leia endale keegi sõber või tuttav ka kampa.
Unusta ära sellised soovitused, nagu et trennist midagi saada, peab tegema vähemalt 40 minutit ja alla selle ei ole mingit kasu. Igasugune liikumine on kasulik. Madalama treenituse puhul piisab lühemast trenni pikkusest ja madalamast intensiivsusest. Samuti ei pea trenni tegema 5-7 korda nädalas. Tee kasvõi paar korda alustuseks.
Praktilised soovitused
Selleks, et trenniga alustada, ei pea ilmtingimata spordiklubiga liituma. Võib ka kõndida, kepikõndi harrastada, rattaga sõita, rulluisutada, joosta, kodus treenida ja muid füüsilisi tegevusi teha. Kui aga tahta spordiklubiga liituda, siis otsi kõigepealt endale välja kõige parema asukohaga spordiklubi ning võtta selle meeskonnaga ühendust, et saaks külas käia ja erinevate võimalustega tutvuda.
Allikas: Teadliktreening.com
