EI istuvale eluviisile

Miks küll on viimastel aegadel naisteajakirjade teemaderingis üha aktuaalsemaks muutunud trenni teema? Miks me ei võiks lihtsalt oma igapäevaelu elada ning vajuda õhtul mugavasse tugitooli lõõgastuma? On ju enamusel meist niigi kiire püüdes sadu asju ühe päeva sisse ära mahutada. Mõte kohustusest, tõmmata pingelise päeva lõpus selga dressid, toob ihule kananaha.

Kindlasti on juba palju ka neid naisterahvaid, kelle jaoks ülalmainitud mõttekäik võõras ja iga hommikune/õhutune trenn täiesti igapäevane nähtus. Teie võite aega viitmata teisi artikleid lugema hakata. Ülejäänud aga leiavad siit ehk endale põhjenduse, miks peaks oma ellu mõningaid muudatusi sisse viima ja lahendusi, kuidas seda võimalikult valutult teha.

Mõned põhjused

Meie sugupõlv on muutunud tugitooliinimesteks. Me oleme muutunud mugavaks. Piire tundmata ja seadmata. Meie vanavanemad pidid saama hakkama aega säästvate abivahendite, näiteks autode ja pesumasinateta. Nad olid sunnitud ennast oluliselt rohkem igapäevatoiminguid tehes liigutama kui meie praegu. Enne televisiooni tormilist arengut oli meelelahutus rohkem füüsilise iseloomuga ning kogu pere nautis seda. Mida on meil neile vastu panna? Ja ega väga ei igatsegi selg lookas vanni kohal küürutama või poes käru asemel korviga pere jaoks nädala toiduvarusid soetama.

Arvutiajastu stress. Pärast arvutite võidukäiku on järjest suurema osa inimeste eluviis muutunud istuvaks. Ja tahame me seda endale tunnistada või ei, aga selline asjade käik on mõjutamas nii meie füüsilisilt kui ka vaimset tervist. Järjest harvemaks jääb inimeste näost-näkku kontakt, emotsioonid seostuvad arvuti kiiruse ja võimsusega, äpardustega programmide käsitlemisel… Rääkimata järjest laiematest võimalustest lasta ka lõunasöök aja kokkuhoiu huvides kontorilaua taha tuua, et see siis toolilt lahkumata alla kugistada ja pilk taas ekraanile suunata… Ja kui arvuti on juba kojugi muretsetud, siis tekib ikka kiusatus mõni poolelijäänud asi kodus rahulikult lõpetada. Kelle ja mille arvelt? Eks ikka enda tervise ja lähisidemete. See, et teil on alati kiire, kogu aeg midagi käsil ja ootab lõpetamist, ei tähenda meie ajal enam sugugi seda, et teie keha oleks treenitud. Tegelikult on otse vastupidi, kiirustamisega te vaid kasvatate stressi, mis tekitab lihaspingeid, õla-, selja- ja peavalu ning pinget siseorganites.

Stress ja adrenaliin Arvatavasti on paljud nõus väitega, et stress on peamine kehva tervist põhjustav tegur kaasaegses elus. Samas on terve hulk inimesi, kes kinnitavad, et neile, vastupidi, meeldib pinge all töötada, kuna positiivne stress võib tekitada adrenaliini võimaldades sellega efektiivset töötada. Ideaalses maailmas võiksime ju nautida uute väljakutsete stressi, mis tekitab tunde, et oleme elus ja löögivalmis. Aga maailm ei ole ideaalne ning muud tegurid koormavad ega lase meil keskenduda. Just siin ületame tavaliselt "hea" stressi ja negatiivse stressi piiri, mis toob kaasa negatiivse vaate elule, energiapuuduse ning alatise väsimustunde. Viimane omakorda viib sageli haiguste ja masenduseni.

Kokkuvõtteks: Ohtlik ei ole mitte ainult stress. Teie tervist ohustab ka istuv eluviis. Viimane põhjustab lihaste atrofeerumist, halba rühti, siseelundite, näiteks südame haigusi, ja hingamisprobleeme.

Milline oleks lahendus?

Igasugune trenn on sobiv võimalus takistada positiivsel stressil minemast üle halvaks stressiks, kuna see tugevdab lihaseid ja vastupidavust ning annab sellele lisaks positiivse ellusuhtumise.

Nii nagu söömisharjumuste ja -eelistuste puhul, ei ole ka oma treenigharjumisi kerge muuta. Midagi ei sünni üleöö. Ja ka tulemused ei pruugi koheselt silmnähtavad/tuntavad olla. Trenni ja tervisliku toitumisega tuleb alustada järk-järgult, nii, et see saaks elu igapäevaseks osaks. Nende muudatuste alustamiseks ei nõuta ei spetsiaalset riietust ega varustust. Kõik, mida vaja on äratundmine, et meie senine eluviis on väär ning et selles tuleb teha korrektsioone.

Alustage ettevaatlikult kehahoiu parandamisega

Kehahoiu parandamise võtted ...

1. Kontrollige, kuidas te istute. Kui teil on jalg üle teise, siis takistate sellega vereringlust, mis võib põhjustada veresoonte laiendeid ja tselluliiti.

2. Nõjatuge vastu tooli seljatuge, et istmik puudutaks isme tagumist osa ning selg oleks toetatud.

3. Kui te kannate raskeid kotte, jagage koormus võrdselt mõlema kehapoole vahel.

4. Kandke käekotti mõlema õla peal, et vältida pea- ja kaelavalu.

5. Kui olete pikemat aega ühes asendis viibima, siis tehke iga poole tunni tagant paus, sirutage selga ja lõõgastage õlgu.

Kaelaharjutused

6. Kandke mugavaid kingi, vältige kõrgete kontsade kandmist pikema aja jooksul.

7. Lapsed imiteerivad teie kehahoidu, seega pöörake oma rühile erilist tähelepanu.

8. Kui te räägite tihti telefoniga, on kasulikum hankida endale kõrvaklapid.

9. Kontrollige, et teie lõug ei oleks ette sirutatud ning õlad ei oleks längus.

10. Kui teie autoiste on ebamugav, asetage väike padi alaselja alla.

Lihtsad harjutused füüsilise treeninguga kohanemiseks

1. Tõmmake istudes või seistes sügavalt hinge ja tõstke õlad kõrvuni, hoidke seda asendit neli sekundit, hingake välja ning laske õlad alla.

2. Tõmmake istudes või seistes lõug rinna vastu venitades selgroogu, hingake sisse, suruge õlad alla. Seejärel hingake välja ning tõmmake kõhulihased sisse ja ülespoole, samas lõdvestage rindkeret ribikorvi allapoole laskmisega.

3. Hingake istudes või seistes sisse ning pigistage istmikulihased kokku, hoidke seda asendit neli sekundit, hingake välja ning lõdvestage lihased. Proovige pingutada ja lõdvestada üht tuharalihast korraga, mis on suurepärane harjutus istmikule toonuse andmiseks.

4. Sättige end korralikult toolile istuma ning asetage padi põlvede vahele, suruge põlved kokku ning hoidke seda asendit neli sekundit, seejärel lõdvestuge ning korrake harjutust uuesti.

5. Tehke mitu korda õlaringe ette ja taha.

6. Seiske näoga seina poole ning suruge peopesad õlgade kõrguselt vastu seina. Pingutage jalalihaseid ja hoidke ülakeha sirgena, tõmmake kõhulihased sisse. Kõverdage käed küünarnukkidest, kuni nina jõuab vastu seina, seejärel ajage käed sirgu. Korrake mitu korda.

Kõiki eelnimetatud harjutusi võib korrata nii palju kordi, kui teil õnnestub tiheda päevakava juures teha. Ja kui teil õnnestub neid veel 20-minutilise kiirkõnnakuga kombineerida, olete astunud suure sammu oma tervise ja elukvaliteedi parandamise teel.

Konti ei murra ka artiklis Selg painduvaks pakutud harjutused.

Koduseks sooritamiseks sobivaid harjutusekomplekse leiate rubriigist Ole vormis veelgi. Tulemuste mitmekesistamiseks või konkreetset piirkonda treenivate harjutuste leidmiseks soovitame kasutada otsingusüsteemi lehekülje ülaosas.