Talise esimene mälestus sellest, et ta oma keha häbeneb jääb ühte lapsepõlveaegsesse suvepäeva. “Ilm oli palav, kindlasti üle 30 kraadi. Suve tundis toona ära selle järgi, et muru kärssas kollaseks. Nii palav oli lihtsalt ja vihma ei sadanud piisavalt,” meenutab mees. “Käisin toona algklassides ja mängisime maal nagu ikka ja ma häbenesin oma pluusi seljast võtta, sest mul oli pehme kõht, parajalt pekki. Sõbrad olid samal ajal kõhnad. Mäletan, kuidas nad survestasid mind ülakeha paljaks võtma, sest tõesti oli kuum ja ma higistasin meeletult, aga ma ei tahtnud seda teha ning see tekitas mulle väga suurt ebamugavust.”

Järgmine eelnevale sarnane mälupilt meenub Talisele aastast 2010, kui ta oli juba 21aastane. “Oli jälle päikeseline päev ja istusime sõber Aloga Tartus Raekoja platsil asuvas kohvikus ning sõime lõunat, kui ta ütles, et ma olen ülekaaluline ja võiksin alla võtta,” räägib ta. “Eks mõnes mõttes oli see ehmatav, ei oodanud temalt sellist ausust, aga eks see oli ka mõjus tõuge.”