Nimelt on hommikusöök tähtsaim päevane söögikord, sest öö jooksul on keha kogu energia ära kulutanud ning organismi käivitamiseks on vaja uut toitu.

See, mida sa hommikusöögiks sööd, mõjutab kogu organismi ja aju, eriti mälu. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes söövad kodus korraliku hommikusöögi, saavad koolis paremaid tulemusi kui need, kes hommikust süüa ei jõua, kirjutab halsotek.se.

Hommikusöögi söömata jätmine on kaalu alandamise seisukohalt vale, sest energia ära kulutanud organism vajab energiat ning siis kaldutakse lõunasöögini näksima pigem midagi ebatervislikku.

Ingliskeelne sõna breakfast tähendab sõna-sõnalt „peata paastumine“. Korralik hommikusöök annab piisavalt energiat, et lõunani edukalt vastu pidada ning peaks sisaldama ca 20-25 protsenti päevasest kalorihulgast. Lisaks peaks hommikusöök andma ¼ päevasest vitamiinide ja mineraalide hulgast. Uuringud on näidanud, et hommikusöögi sööjatel on väiksem risk ülekaalu tekkele, sest nad tasandavad oma veresuhkru taseme, mis kontrollib isu. Hommikusöök aitab vähendada ka diabeediriski, sest veresuhkru tase on madalam, mis on diabeedi arenemise üheks riskiks.

Tervislik hommikusöök peaks sisaldama süsivesikuid ja proteiine ning vähem rasva. Hea hommikusöök peaks seega sisaldama midagi järgmistest ainetest: süsivesikutest täisteraleiba, putru, müslit, kuivatatud puuvilja. Valgu osas on ületamatu roll munal, mis lisaks valgule sisaldab A-, E- ja B-vitamiini ja rauda ning seleeni ja oomega-3 ja -6 rasvhappeid, oomega rasvhappeid sisaldavad veel liha, kala, piimatooted. Vitamiine, eriti C-vitamiini on palju marjades, puuviljas ja aedviljades.

Head valikud hommikusöögiks:
kaerahelbepuder võiga; teraleib juustu ja maksapasteediga ning puuvili;
naturaalne jogurt kaerahelveste, puuviljade ning marjadega; täisteravõileib singi ja tomatiga ning klaas naturaalset mahla;
puder, täisteravõileib singi ja juustuga, keedetud muna ja puuvili.