“Ma olen alati oma kehakaaluga hädas olnud. Võtan juurde, võtan alla, võtan uuesti juurde…. ideaalkaalu saavutamine on olnud tõeline piin, nagu ka kaalu säilitamine,” rääkis Lorah ajakirjale Body and Soul..

“Treenimine on mulle alati meeldinud ja olen proovinud erinevaid spordialasid, kuid tean täpselt, et probleem on söömises — ma söön liiga palju ja valesid asju.

Enne oma 40ndat sünnipäeva kaks aastat tagasi juunis otsustasin, et nüüd aitab. 120kg oli liiga palju ja otsustasin, et ma ei taha järgmist kümnendit kehakaalu pärast põdedes mööda saata.

Hakkasin jalutamas käima. Igal võimalikul hetkel läksin kõndima. Kui pojad olid jalgpallitrennis, kõndisin mina ümber väljaku. Pühapäeviti tegime sõbrannadega pika jalutuskäigu ja premeerisime end tervisliku hommikueinega. Selle juurde võtsin veel igal nädalal paar personaaltreeningut.

Toitumise jälgimiseks kasutasin äppi, mis ütles mulle, kui palju ja mida ma oma pikkuse ja kaalu juures peaksin sööma, aga lubatud oli ka kerge patustamine. Kaal hakkaski langema!

Pühapäevased jalutuskäigud sõbrannadega said mu tervise alustalaks! Lisaks tervisele sain sealt fantastilised sõbrad, kellega meil tekkis täielik teineteisemõistmine — meil oli sama tee, me mõistsime teineteise nõrkusi ja toetasime üksteist.

Oktoobris, kui olin juba 10 kg kaotanud, kutsus sõber mind Hiina Müüri poolmaratonile. Tema eeskuju oli innustav ning läksin temaga kaasa. Kõndisime-sörkisime selle 21km läbi ja minu jaoks oli kõige olulisem lihtsalt proovida, kas ma tulen sellega toime.

Seejärel rääkis mu treener mulle Sidneys toimuvast Oxfami kõnnist, pikkusega 100 km. Panime end tüdrukutega kirja ja tegime ka selle ära! 42 tundi järjest kõndida, vahepeal magamata…. meie kehad olid väsinud, jalad lõid tuld välja, kuid me jõudsime lõppu! Olin siis 95kg. Tänu tüdrukutele sain sellega hakkama! Ja järgmisel aastal teeme me seda jälle!

Esimesel kaalulangetusaastal kaotasin 25 kg. Seejärel võtsin oma toitumise tõsiselt käsile ja järgmise mõne kuuga kadus veel 25 kilo. Möödunud aasta detsembris jõudsin oma sihtkaaluni, mis oli 70 kilo. Ma näen hea välja ja tunnen end fantastiliselt!”

Lorah soovitab: “Mind motiveeris mu sõpruskond, kellega koos me pikki jalutuskäike tegime. Igal pühapäeval tegime kõndimisest suursündmuse ja premeerisime ennast hiljem hea kohvi või tervisliku hommikusöögiga, mille ajal on tore jutustada ja tervislikust elust ja spordist vestelda. Toetav ja julgustav seltskond on väga oluline!”