Kuigi sügisel ja talvel vabas õhus jooksmine ei erine just palju suve- ja kevadperioodil õues jooksmisest, tuleks mõned põhimõtted endale siiski selgeks teha. Siit ka nipid ja soovitused.

• Kuna talvel on enamik ajast väljas pime, tasuks püüda just neid hetki päevast, kui on valge ja päike paistab, kuna nii annab jooksmine lisaks füüsilisele koormusele ka vaimule positiivse laengu.

• Treeninguefekt on õues jooksmisel suurem kui siserajal või trenažööril, kuna siis on jooksusamm loomulikum.

• Külmal ajal võiks joosta madalama intensiivsusega pikemaid vahemaid ning keskenduda vastupidavuse suurendamisele. Intensiivsus peaks suuresti sõltuma välistest faktoritest nagu temperatuur ja pinnas.

• Sügistalvisel perioodil ebatasane maapind mõjutab oluliselt jooksusammu ning seda, kuidas jalg maapinnale maandub. Ebatasasel pinnal jooksmine tähendab seda, et koormus jaguneb lihaste, liigeste, kõõluste ja skeleti lõikes ühtlasemalt, mistõttu ülepingutamise ja kurnatuse tekkimise oht on väiksem.

Halb ilm nõuab tugevamat vaimu

Ahvatlus võtta oma jooksujalatsid kapist välja pimedal novembrikuu pärastlõunal on tõenäoliselt palju väiksem, kui see on valgel õhtutunnil mais. Talvisel perioodil jooksmine nõuab enam vaimset ettevalmistust ning kindlust treening siiski ette võtta. Samas, parim osa talvise välitreeningu puhul on just see eneseületamise tunne, mis tekib pärast treeningut.

Külmatundlikkus on väga individuaalne. Kui külma ilmaga tekivad hingamisraskused, on abiks spetsiaalsed näomaskid, läbi mille on ka madalamate temperatuuridega lihtne hingata.

Temperatuur pole ainus mõjutaja, kui tuleb langetada otsus, kas minna õue jooksma või ei. Olulised faktorid on ka tuul ja sademed.

Tuulevaikse ja kuiva ilma puhul võivad temperatuurid langeda väga madalale, enne kui need organismile suurt mõju avaldavad, samas kui väga tuulise ilmaga peaks tõsiselt kaaluma, kas minna välja jooksma või ei.

Ära riietu liiga soojalt

Kõige sagedasem viga, mida talveperioodil väljas liikudes tehakse, on temperatuuri ülehindamine ning enda liiga soojalt riidesse panemine. See tähendab tihtipeale seda, et higi koguneb riietesse, soodustades nii külmetumist.

Külmetumise vältimiseks piisab, kui panna selga tuulejope, jalga pikad retuusid, soojahoidev, kuid hingav pikavarrukaline sviiter ning müts pähe ja kindad kätte. Esimeste minutite jooksul õues peaks tekkima väike külmatunne — siis on riietus piisavalt soe.

Mis puutub jooksujalatsitesse, siis peaks kasutama sügavama tallamustriga sügistalvise perioodi jaoks mõeldud maastikujalatseid. Kuna talveperioodil on õues üldiselt libe ja märg peaksid jalanõud pinnasega hästi haakuma.

Kuna sügistalvel õues joostes on siiski enamasti väljas hämar, tuleb hoolitseda ka selle eest, et ollakse nähtav. Jooksurõivad on tihti varustatud helkurpaelade ja muu nähtavuse tagamiseks vajalikuga. Suurima turvalisuse saavutamiseks võiks kanda aga helkurvesti ning pea külge kinnitatavat lampi.

Nõuannetega abistas Adidas.