Kaaluabi küsib: oled ikka kindel, et sa oma toitumist põhjuseta ei piira?
Mõned võivad juua piiramatus koguses piima, teised ei talu laktoosi peaaegu üldse, kuid neid on selges vähemuses. Enamik neist, kes on laktoosi suhtes tundlikud, võivad juua mõõdukalt piima ilma et tekiks kõhuprobleemid või kõhuvalu.
Piir on individuaalne, kuid enamik laktoositundlikest inimestest võivad tarbida rohkem kui nad arvavad, ütleb Rootsi Karolinska Ülikoolihaigla peaarst Lena Grahnquist. Tarbimine pole ohtlik ning ei suurenda ka tundlikust. Pigem vastupidi. Mida rohkem laktoosi keha peab seedima, seda paremaks muutub talumatus. Alguses võib tekkida kerge puhitus, kuid kui jämesoolebakterid õpivad laktoosi töötlema ning enesetunnet see enam sama palju ei mõjuta. Keha sobitub söödava toiduga.
Põhja-Euroopas, Indias ja Aafrikas, kus on ajaloo jooksul joodud palju piima, ei ole väga palju neid, kes kannatavad laktoositalumatuse käes. Ja seda ka just rinnalaste osas, kohe pärast imetamise lõppemist.
Rinnapiim sisaldab väga palju laktoosi. Pärast imetamise lõppemist väheneb vaikselt ka ensüümi hulk, mis lagundab piimasuhkrut jämesooles. Ensüümi aktiivsena hoidmiseks on seepärast parim viis süüa nii tavaliselt kui võimalik.
Rasvased piimatooted sisaldavad vähem laktoosi kui lahjad. Seepärast saab kõht paremini seedida näiteks vahukoort kui piima. Paljud leiavad, et vähem probleeme tekib hapupiima ja jogurit söömisel kui teiste piimatoodetega, mis sisaldavad küll sama kogust laktoosi.
Lisaks talub keha laktoosi paremini kui süüa seda koos muu toiduga.
Laktaasipuudus on emapiimaga toitmise järel normaalne olukord enamiku maakera rahvaste puhul. Mida vanemaks me saame, seda vähem laktaasi peensooles leidub. Laktaas on ensüüm, mis lagundab piimasuhkru, et keha saaks seda omastada. Ilma laktaasita liigub suhkur edasi kohe jämesoolde, kus bakterid tegelevad lagundamisega, mis põhjustab gaase, kõhuvalu ning kõhulahtisust. Sümptomid tekivad 3-10 aasta vanuselt. See, et teatud piirkonnas elavate inimeste keha suudab laktaasi toota ka hilisemas eas on seotud meie geenide koostisega.
