Suure kaalukaotuse järgselt tuleb kordusoperatsiooniga korrigeerida lõtvunud nahka keha erinevates piirkondades. Inimesed ei kujuta seda ette, et 50%-lise tõenäosusega on vaja veel ühte-kahte operatsiooni. Seega olgu otsus korralikult läbi kaalutud!

„Kahjuks on ikka ka nii, et inimesed, kes on otsustanud operatsioonile tulla, ei kujuta tegelikult ette seda reaalsust, mis neid hiljem ees ootab,” nendib staažikas kirurg. „50-60 protsendil on vaja pärast ikkagi korrigeerivat operatsiooni, et oma keha ideaalkujul taastada sellisel kujul nagu see oli kunagi”.

Kas inimesed, kes tulevad teie juurde esmasele konsultatsioonile, tunnevad huvi, mis saab pärast, kas nad küsivad?

Ikka küsivad, aga mitte kõik. Arvatakse, et lõikusega on kõik mured lahendatud. Paljud siiski tunnevad huvi, millal võib pärast operatsiooni treeningutega alustada ja mida veel saab ise teha, et saavutada parem tulemus.

Aga kuidas see ikkagi nii on, et pooltel juhtudel taastub keha operatsioonijärgselt iseenesest?

Seda on 100 protsenti isegi raske öelda, miks see nii on. Palju sõltub vanusest, naha elastsusest, geneetikast, toitumisest ja treeningutest pärast lõikust. Pärast bariaatrilist operatsiooni (maovähendust) on oluline aktiivselt ka liikumisega tegeleda.

Millised on need põhireeglid, millega inimene pärast bariaatrilist operatsiooni peab arvestama?

Omalt poolt saab ta enda jaoks ära teha seda, et tarvitab regulaarselt vitamiine ja mineraale. Ta peab arvestama toitumissoovitusi ja peab suurendama oma liikumist. Ta ei tohi passiivselt ootama jääda, siis imesid ei juhtu ja efekt jääb ootustest väiksemaks. Kokkuvõtvalt tuleb lisaks operatsioonile muuta ka oma elustiili.

Kui on siiski vaja eemaldada kaalukaotuse järgselt lõtvunud nahka, kui kiiresti seda siis tehakse?

Paraku on seda vähemalt pooltel juhtudel siiski vaja teistkordselt kirurgiliselt korrigeerida. Kõige sagedamini teeme kordusoperatsioone kõhu piirkonnas, kus tuleb võtta ette rippuva kõhu eemaldamine. Üldjuhul see ise ära ei lähe, ka treeningute tulemusena mitte. Reied võivad teinekord ka ise korda saada.

Kas siis trenniga ei saa toonusesse?

Trenniga saab toonusesse lihased, aga kõhunahk enamasti ise tagasi ei tõmba. Mida noorem on patsient, seda suurem ka lootus, et ta ei vaja korrigeerivat järeloperatsiooni. Nagu ma ütlesin, sõltub palju vanusest ja geneetikast.

Korrigeerivaid operatsioone tehakse üldiselt 1,5-2 aastat peale bariaatrilist operatsiooni ehk siis kui patsiendi kehakaal on püsinud stabiilsena vähemalt pool aastat. Kui ei ole enam suuri kaalulangusi oodata, siis on ka operatsiooni tulemused head.

Eestis haigekassa post-bariaatrilisi operatsioone ei kompenseeri?

Ei, üldiselt mitte, ainult juhtudel kui probleem on meditsiiniline. Paljudele inimestele tuleb see üllatusena, sest nad arvavad, et need pärastised operatsioonid on ka haigekassa rahastusel tehtavad. Ma rõhutan veelkord selle informatsiooni olulisust, et haigekassa seda ei kompenseeri. Inimesed peavad ka nende kuludega arvestama.

Kui palju patsiendid peavad muutma oma toitumisharjumusi?

Palju. Peamine on tervislikkus — tarbida vähem suhkruid, rämpstoitu, kiirtoitu, panna rohkem rõhku köögiviljadele. Meil on The Health Clinicus toitumisnõustaja kogu aeg protsessiga kaasas. Patsiendid saavad kogu põhilise toitumisalase informatsiooni Anni Laasi käest ja võivad edaspidi konsulteerida temaga nii maili kui telefoni teel, kui küsimusi tekib. Meil on kompleksne teenus.

Räägime taastumise poolest ka. Kui kaua võtab aega, et inimesed saavad oma normaalsesse elurütmi tagasi pärast post-bariaatrilist operatsiooni?

Kuna tegemist on suhteliselt pindmise lõikusega, siis üldjuhul on taastumine kiire — tavaliselt 1-2 päeva haiglas, kahe-kolme nädala pärast võib tööle minna, kui töö iseloom seda võimaldab. Lõpliku tulemuse saavutamine võib võtta aega kuni 6 kuud. Erinevate operatsioonide puhul on ka taastumine erinev. Korrigeerivaid operatsioone saab omavahel kombineerida, aga kui problemaatilisi piirkondi on palju, siis korraga kõike teha ei ole võimalik. Ühekorraga nö ringi peale ei tehta!

See lisakulutuse-teema on iseenesest probleemne, sest kes ikka tahab maovähendusele tulles teada, et 50% tõenäosusega on vaja veel investeerida korrigeerivateks oppideks, kuid sellest tuleb rääkida ning inimesi harida.

Jah. Üksikutel juhtudel on inimesed sattunud suurde stressi bariaatrilise operatsiooni järgselt, mis on mõjutanud ka peresiseseid suhteid. Aga kui mõelda selle peale, mis eesmärgil maovähendusoperatsioone ikkagi tehakse — et saada tagasi oma elukvaliteet, olla terve ja õnnelik, siis sellel on ju väga suur väärtus.

Kui inimese algkaal on olnud näiteks 200 kilo ja ta kaotab maovähendusoperatsiooniga 100 kilo, siis on vähetõenäoline, et ta ei vaja pärast korrigeerivat operatsiooni. Kui aga kaalulangus opijärgselt on 20-30 kilo, siis ei pruugi lisakorrigeerimist vaja olla, saab trenniga hakkama. Mida raskem on inimene, seda suuremad hädad teda kimbutavad, näiteks liigesed on läbi ja südamele on see suur koormus, vererõhk tõuseb ja ta ei olegi võimeline liikuma, et kaalust alla saada. Samas on bariaatrilise operatsiooniga näiteks diabeedist vabanemise tõenäosus on kuni 70 protsenti! „Kui bariaatriline kirurgia teeb terveks, siis korrigeeriv kirurgia teeb õnnelikuks,” ütles ühel konverentsil tabavalt mu rajatagune kolleeg.