Kaalukirurgia võib sageli olla ülekaalulise viimane võimalus. Millal peaksid sina seda kaaluma ja mis saab pärast oppi?

 (3)
Kaalukirurgia võib sageli olla ülekaalulise viimane võimalus. Millal peaksid sina seda kaaluma ja mis saab pärast oppi?
Foto: Scanpix/AFP/RALF HIRSCHBERGER

„Kirurgia on viimane samm, esmalt siiski toitumisnõustaja ja kõik muu, mida on võimalik enne noa alla minekut ära teha,“ rõhutab dr. Martin Adamson, kes koos oma teenekast kirurgist isa ja õpetaja dr. Rein Adamsoniga teeb aastas üle saja kaalukirurgilise operatsiooni nii riiklikus ITK-s kui ilu- ja tervisekliinikus The Health Clinic. „Me saame anda inimestele enesekindlust, andes tagasi ilu ja tervise, kuid ei väsi rõhutamast, et kirurgia on abistaja, mitte probleemide lahendaja“.

Kui kehamassiindeks on kriitilisel piiril 35-40 ja sellega kaasneb mõni teine haigus, näiteks diabeet või vererõhutõbi, siis võib kindlasti ühe variandina kaaluda kirurgilist sekkumist. Ootejärjekorrad on minimaalselt 1 aasta, erakliinikus 1 kuu. „Need on operatsioonid, mis on suunatud kehakaalunumbri vähendamisele ja millega tihtipeale mõjutatakse ka kaasuvaid probleeme. Eraldi kirurgiavaldkond on kaalukirurgia järgne kirurgia ehk siis post-bariaatriline kirurgia, mille alla kuulub ka näiteks lõtvunud naha eemaldamine. Aga umbes pooltel juhtudel pole see vajalik, seda saab hinnata aasta-kaks pärast kehakaalu korrigeerivat operatsiooni,“ ütleb ligi paarikümneaastase kogemusega kaalukirurg.

Ülekaalulise inimese riskid

„Tugeva ülekaalu all kannatava inimese organismis toimub mitmeid ebasoodsaid muutusi nagu insuliini resistentsus, mis sageli avaldub diabeedina. Ülekaal soodustab arterite lupjumist, põhjustab kõrgvererõhutõbe ja südamelihase infarkti. Samuti suureneb erinevate paikmete vähkkasvajatesse haigestumise tõenäosus. Kujunevad liigesprobleemid ja madal enesehinnang,“ selgitab dr. Adamson.
Nagu öeldud, kirurgid kedagi noa alla ei meelita ja lõplik otsus, kas ja millist oppi teha langetatakse esimeses konsultatsioonis. „Kui inimesel tekib kehakaaluga mure, millest ta enam ise jagu ei saa, tuleks pöörduda bariaatria kirurgi vastuvõtule. Me võtame aluseks kehamassiindeksi, mis on kehakaalu ja pikkuse suhe, arvestame kaasnevaid haigusi ja vaatleme tema probleeme laiemalt. Inimesed on väga erinevad ja arvestada tuleb terve rea muredega psühholoogilistest probleemidest kuni liigesevaevusteni välja,“ räägib Martin Adamson.

Seotud lood:

Operatsioonimeetodeid on erinevaid. Eelmise aasta põhjal oli kõige levinum maovähendusoperatsioon (sleeve), sellele järgnes maost möödajuhtiv operatsioon (bypass) ja ühe uue meetodina on nüüd tulnud mini-bypass operatsioon, mida tehakse üha enam ja millesse Dr. Adamsonil on väga suur usk. Eestis on seda tehtud alates eelmisest aastast, mujal maailmas aga juba üsna levinud. „See annab hea kaalulanguse ja samal ajal kätkeb endas vähem hilisemaid operatsioonijärgseid probleeme, mis on peamine eelis. Me teeme seda siin ka üha rohkem,“ räägib doktor Adamson. „Turvaline kirurgia on meie jaoks esmatähtis ja sellest me soovituste andmisel ka lähtume. See on elukvaliteedi kirurgia, kus liigseid riske võtta ei tohi!“

On ka loobujaid

Tõepoolest, on ka neid, kes pärast esimest konsultatsiooni mõttest loobuvad. Täpset protsenti ei oska doktor välja tuua, kuid selliseid juhtumeid on küll, kus konsultatsiooni tulemusel jõutakse patsiendiga ühisele otsusele, et ta ei vaja seda. „Eesmärk on rääkida kõigist plussidest ja miinustest ausalt. Mõned käivad mitu korda konsultatsioonil enne kui lõplikult otsustavad, et olla kindel, et see on õige. See on põhjalik elumuutev otsus,“ ütleb doktor ja püüab inimese keeles arusaadavalt ära seletada, milles see opp seisneb. „Me viime kõhuõõnde spetsiifilised instumendid: 5-15 mm läbimõõduga torud, nende kaudu optika, nõelahoidjad ja klemmid. Kõigepealt teeme nende abil sisevaatluse ja siis vastavalt sellele, mis tüüpi operatsiooniga meil parasjagu tegemist on, teeme kas mao suure kõveriku eemaldamise või maost möödajuhtiva operatsiooni, moodustades uue väikse mao, mille ühendame peensoolega. Mao suurem osa jääb ka alles, kuid sinna toit ei satu“.

Inimese jaoks tähendab see seda, et kui tal ei ole suurt magu, ei ole tal enam ka pöörast isu. Üks aspekt on toidukoguse piiramine tänu sellele, et magu on oluliselt väiksem ja teine on toiduainete imendumise ja kalorite imendumise piiramine, mis kajastuvad isu vähenemises ja kehakaalu languses.

Mis saab pärast oppi?

Operatsioon kestab 1-1,5 tundi. Haiglasse jääb patsient tavaliselt kaheks ööks. Ta saab tavapäraselt liikuda, kehas on viis väikest auku, mis peavad kinni kasvama. Martin: „Selle operatsiooni trauma on väike ja see võimaldabki patsiendil kohe aktiivselt liigutada. Operatsioonijärgne aktiivsus on väga oluline, et paranemist soodustada ja kiirendada. Teisel operatsioonijärgsel päeval hakkab patsient juba ka väikestes kogustes sööma."

Esimesed paar nädalat võib tarbida vaid vedelaid toite, et tüsistusi vältida. Kõige raskemad selles protsessis on kaks opijärgset nädalat. On kaks asja, mida teha ei tohi — üle süüa ja alkoholiga patustada. Alkohol mõjub palju kiiremini ja see võib olla päris ohtlik. Inimene „väsib“ tagasihoidlikust alkoholikogusest rutem ära, alkoholiga peab olema ettevaatlik ka kogu edaspidise elu. Sellepärast ei tehta seda operatsiooni alkoholi liigtarvitajatele.

Dr. Adamson: „Kõik patsiendid saavad toitumisnõustamist nii enne kui pärast operatsiooni kuni konkreetsete retseptideni välja, mille Erik Orgu meie jaoks kokku pani. Protsessi on kaasatud mitmete erialade esindajad, vajadusel kaasa arvatud psühholoogid. Meil on kõik need koostööpartnerid olemas, pakume kompleksteenust“.

Kordusoperatsioon

Kaaluprobleem võib olla teatud inimeste jaoks juba elukestev mure, ühest operatsioonist ei pruugi piisata. Kui see probleem on pikemaajaline ja kui patsient ei suuda oma elustiili korrigeerida, siis võib korduvoperatsioon tõepoolest vajalikuks osutuda. Oma praktikast teab dr. Adamson, et see on üsna tavaline, kordusoperatsioone on olnud vaja teha peamiselt neile, kel 7-8 aastat operatsioonist möödas ja uuesti tekkinud kaalutõus. Osadel juhtudel piisab, kui tegeleda põhjalikult toitumisega ja füüsilise aktiivsuse suurendamisega, aga teistel juhtudel pole see piisavalt tõhus ja nad otsivad abi ikkagi kirurgiast. „Probleemi põhjuseks on peamiselt ülesöömine. Nad ei ole suutnud oma elustiili nii palju muuta, et see püsima jääks. Operatsioon reeglina aitab, aktiivsem mõju kestab kaks aastat ja selle aja jooksul peaks inimene oma elustiili ning harjumusi muutma, et kehakaal jääks püsima,“ ütleb kirurg.

Peamised hirmud

Esmakohtumisel uuritakse peamiselt seda, kui kiire on taastumine, kui ruttu saab tööle minna, millised võivad olla tüsistused? Tüsistuste arv on võrreldav teiste plaaniliste operatsioonide tõenäosuse või riskiga. Suremus on Eesti 2004 — 2017 andmete põhjal 0,11%, ei rohkem ega vähem. Samas peab doktor seda loomulikuks, et teadmatuse ees on hirm. Inimesi hirmutab ka naha lõtvumine pärast massiivset kaalu langetamist — kuidas keha pärast välja näeb ja mis selle korrigeerimine maksma läheb. Arstid saavad need hirmud maha võtta, kuid kogu see protsess ise on küllalt kulukas ettevõtmine — esmalt kaalukirurgia, seejärel korrigeeriv kirurgia, siis garderoobi väljavahetamine… Samas on tähtis endalt küsida mida läheb maksma operatsiooni mittetegemine ning vanade harjumuste jätkamine? Statistika näitab, et raske ülekaal röövib inimestelt mitmeid eluaastaid. Lisaks on täna olemas väga paindlikud makselahendused. Olgu märgitud, et keskmine operatsiooni hind on u 5000 eurot. „Aga selle järgselt paraneb elukvaliteet ikka oluliselt ning potentsiaalselt pikeneb eluiga,“ kinnitab dr. Adamson. „Paljudel juhtudel ei pea vererõhuravimeid enam võtma. Diabeeti on võimalik nii ennetada, kui osal juhtudest ka ravida. Kaalukirurgia ehk bariaatria on meeskonnatöö, kirurgide töö on vaid osa sellest. Meeskonnas on üldjuhul kaks kirurgi, bariaatriaõde, patsiendi koordinaator, toitumisnõustaja ja haigla personal.

Suured muutused

Kokkupuude aktiivsema elustiiliga kutsub tihti esile väga suuri muutusi — on ka neid, kes leiavad endale spordiala, millega nad varem pole isegi kokku puutunud, sest kehakaal takistas. Ja paljudest on saanud tõsised tervisesportlased. Mõned hakkavaid ka „hullu panema“, kui nad tunnevad, et nüüd keha lubab. „Seda juhtub,“ tunnistab doktor. „Operatsioonijärgselt me soovitame rohkem kõndida, aktiivsest sportimisest peab hoiduma kuus nädalat. Need, kes on füüsiliselt aktiivsed ja toitumisnõuannetest kinni peavad, saavutavad silmaga nähtavaid tulemusi küllalt kiiresti ja on õnnelikud“.