Kas kodune tervisetest asendab visiiti arsti juurde?


Kas kodune tervisetest asendab visiiti arsti juurde?
Benu apteek

Aastakümneid turul olnud koduste rasedustestide ning veresuhkrutestide kõrvale on viimastel aastatel kerkinud arvukalt uusi kiirteste. Milliseid näitajaid saab kodus ise mõõta ning kuidas tulemusi hinnata, räägib BENU Viru Platsi apteegi proviisor Sille Krüger.

Apteekri sõnul on turule jõudnud paarkümmend uut testi, mille usaldusväärsuseks hindavad tootjad ise vahemikku 88-98 protsenti. Selliste testide plussiks on kiirus ja mugavus, sest kodune test annab enamasti vastuse mõne minutiga. Apteeker loodab, et kui seni pöördusid paljud inimesed probleemiga arsti juurde liiga hilja, siis testid aitavad haigust kiiremini avastada ning suunavad abivajaja kohe tohtri juurde. Proviisori hinnangul ei sobi kodune kiirtest siiski haiguse diagnoosimiseks, see jääb ka tulevikus arstide ja selleks spetsialiseerunud laborite pärusmaaks. Seetõttu ei soovita ta ka end kiirtesti tulemuste põhjal ise omal käel ravima hakata. Arusaadavalt ei saa ühegi koduse testi kvaliteet küündida haiglate laborite võimalusteni ning sajaprotsendilist tagatist ei anna neist ükski. Võrdluseks võib tuua, et ka koduseid rasedusteste on kasutatud aastakümneid, kuid ametlikult tuvastab raseduse siiski arst.

Enamik koduseid terviseteste tehakse näpuverest, mis on osade inimeste jaoks lihtne ja valutu, kuid teiste jaoks keeruline ja ebamugav. Pakendis on küll olemas kõik proovi turvaliseks võtmiseks vajalik, aga kui inimene pelgab verd, siis võiks jätta selle töö pigem meediku hooleks. Enne verevõtmist tuleb käed sooja veega pesta ning näppu pisut masseerida, et analüüsiks vajalik veri lihtsamalt kätte saada. Testi tegemise eel on oluline põhjalikult läbi lugeda kasutusjuhend ning seda täpselt järgida, vastasel juhul saame ebausaldusväärsed tulemused ja riskime oma tervisega. Näiteks veresuhkru mõõtmisel ei võeta proovi kunagi esimesest veretilgast.

Seotud lood:

Lisaks veretestidele on ka selliseid koduseid kiirteste, mille analüüsitavaks materjaliks on kas sülg, tupeeritus, uriin või väljaheide. Kui test annab positiivse tulemuse, peaks pöörduma koheselt arsti poole. Samas tuleb abi otsida ka juhul kui test annab küll negatiivse tulemuse, aga enesetunne läheb kehvemaks ning sümptomid viitavad haigusele.

Kõige sagedamini kasutatakse kodus juba aastakümneid turul olnud rasedusteste ja veresuhkru määramise teste, mille usaldusväärsus on 98 protsendi kandis. Viimasel ajal turule tulnud toodetest ostetakse BENU apteekide statistika kohaselt kõige sagedamini tupe pH-teste, eesnäärme funktsiooni PSA kiirtesti ja puukborrelisoosi testi. Samuti on võrdlemisi populaarsed erinevad allergiatestid.

Igaks juhuks ennast kõige suhtes testida proviisor ei soovita. Regulaarselt võiksid naised kontrollida tupe pH-taset ja mehed eesnääret, samuti võiks mõõta aeg-ajalt vere rauasisaldust ning veresuhkru- ja kolesteroolitaset. Teised testid tuleks kasutusele võtta pigem olukorras, kus tervis annab meile märku, et kõik pole päris korras. Näiteks põhjendamatu väsimus ja üldine nõrkus võivad viidata nii kilpnäärme töö häiretele kui rauapuudusele. Ka erinevaid toidutalumatuse- või allergiateste peaksid tegema vaid inimesed, kes tunnevad probleemi olemasolu ning pelgalt uudishimust neid teha ei maksa. Kuna kõigil testidel on säilivusaeg ning kindlad säilitustingimused, siis ei maksa neid ka igaks-juhuks koju tagavaraks osta.