Kas sa tead, miks trenn sulle kasulik on?
Lundi ülikooli orgaanilise keemia professon, jooksja Ulf Ellervik, teab täpselt, mis kehaga treenides toimub. Kuidas adrenaliin vabaneb, et suurendada viia suuremat vere hulka südames ja lihastes, kuidas aju saadab signaali skeletilihastele, mis viivad keha liikumiseni. Enamik meist suudab treenida 2-3 tundi, enne kui keha suhkruvarud otsa saavad. Täiendavaid süsivesikuid on treeningu käigus vaja vaid pikkadel distantsidel. Südamel ja kopsudel võtab täisvõimsuse saavutamine kaks minutit (nii treenitud kui ka treenimata), mis selgitab, miks just treeningu algus tundub kõige raskem. Sellele järgneb aga tasu.
Umbes 30-45 minuti raske treeningu järel hakkab keha tootma endorfiine, valuvaigistavat hormooni, mis vastab tavalisele haiglakogusele morfiinile. Selle mõju kestab ca 1 tund enne kui kaob.
Seetõttu on ka treeningu puhul oht, et sellest võib sõltuvusse sattuda, trenninarkomaanid soovivad kogeda endorfiinitulva üha uuesti ja uuesti.
Treeningu mõju avaldub mitte treenitu puhul üsna kiiresti ning et saavutatud säilitada, peab treenima regulaarselt. Treeningu positiivsed mõjud:
+ Kasvab südame löögimaht, mis parandab hapniku tarbimise võimet. Kui rakud suudavad omastada rohkem hapnikku, saab keha kergemini suurenenud vererasvade ning stressihormooniga hakkama, mis kergendab südame tööd ning parandab meelelolu ning und.
+ Südame löögisagedus puhkeasendis on madalam.
+ Energiakulutus suureneb.
+ Paraneb konditsioon.
+ Veresuhkrutase langeb ning muutub stabiilsemaks.
+ Vere maht suureneb punaste vereliblede võrra.
+ Kehas vabaneb dopamiin ja serotoniin, mis aitavad depressiooni ja valu vastu.
+ Immuunsüsteem paraneb.
+ Hippokampuses asuvate rakkude moodustumine parandab mälu, õppimisvõimet ja keskendumisvõimet.
+ Paraneb lihasjõud, mis aitab hoida keha korralikult üleval, kanda, tõsta jne.
+ Paraneb vastupidavus ja paindlikus.
+ Treenitud inimese keha suudab paremini kasutada rasva energiaallikana.
+ Väheneb kolesteroolitase
Hd.se
