Merikesel on kadunud jaks, raske on liikuda, vererõhk on tõusnud ja valud muutuvad järjest painavamaks. Kõik see on seotud tema meeletu ülekaaluga.
Merike: "Kui ma tahaksin alumisest kapisahtlist midagi võtta, ma ei saa näiteks laskuda põlvili — põlved valutavad, pahkluu ei paindu — kui saad lõpuks alla sahtli juurde, siis tagasi püsti ei saa. Ka lilli riiulil kasta ei saa, tabureti otsast, veavalt! Minu jaoks on ka igapäevatoimingud rasked, midagi teha ei saa, isegi trepist alla minek on suur ettevõtmine, liigesed ja vererõhk — kõik annab tunda.
Ühesõnaga, tervis paigast. Riideid ka ei leia. Kui Soomest keegi mulle riideid toob, siis rinnahoidja tuleb toojal endale pähe proovida, kui üks korv toojale mütsiks läheb, siis sobib see ka mulle rinnahoidjaks. Eestis suurte inimeste riideid eriti pole ka, Soomest mulle riideid ostes peab näiteks tuunika mu vend endale selga panema ja vaatama, et oleks ikka piisavalt suur.

Tekibki masendus. See väsimus, valu, see valu närib ja närib ja närib. Ja õhtune söömine on minu puhul kõige jubedam — see kasvatabki minu puhul kõige rohkem kaalu."
Lõpuks ei olnudki Merikese jaoks enam muud võimalust, kui saade “Minu imeline muutumine”. Kõik sugulased ärgitasid teda selles osalema, kuni ta lõpuks kandideeriski. Merikest ootas seejärel ees kaks aastat muutumist — 13 operatsiooni, lisaks uued hambad. Merike ise ütleb, et tal on nüüdseks ka uus elu!